Nõlvakud sulavad, ojaveed vulavad, kevad end kõikjale laotab....

Mulle meeldivad hanged, lumine vaikus, lumine mets jne, aga mulle ei meeldi kui teed pole sahaga puhtaks lükatud (Tallinna 55 sahkavat sahka jäid mul nägemata, kuigi nägin 4 mitte töötavat) ja ei meeldi mulle ka sumbata täiesti olematul teel.
Siuke ilm võiks olla siis kui on õige aeg - talvel. Nädal tagasi sai varahommikustes päiksekiirtes kevad kohale lauldud, kellukad juba õitsesid ja nüüd... lumi põlvini ja nalja sabani.

siis, kui sõnu ei oska enam seada

Mõnikord viskab sussid üle pea ja isegi suur inimene hakkab käituma kui mõni teismeline (aga eks see ole ammu teada, et puberteet kestab elu lõpuni).
Täna tuli luuletuhin. Algas Üdiga, jätkus Runneliga ja lõppes Laht Uno ja Siig Arviga.
Nüüd üks pisike Siig:

URBANISTLIK SENTIMENT

Eh kutsikas, mu kutsikas,
must lontiskõrv.
Su vaikimine mulle nüüd
ei meeldi küll üks põrm.

Päev otsa tüütult larised.
Nüüd anun: urise!
kuid sina praegult mõtled vist
kah oma ... Murile!

Miks on see teine kutsikas -
su tüdruk - kaugel vait?
Eh kutsikas, must lontiskõrv,
kui haugataks ta vaid!

Vast kergem sul, kui hoian kätt
su turja peal?
Su koonutömp on nõnda kurb,
just nagu kõik sa teaks ...

Nii istume ja ootame.
Mis jääb meil teha muud?
Ja akna taga taevasse,
näe, tõuseb juba kuu.

Et hakka koos või ulguma -
kuu külm ja hele on.
Eh kutsikas, mu vaikiv koer -
plastmassist telefon ...

Mul siin vanemad teadsid rääkida, et Jaak Joala olevat seda laulu laulnud ka. Ehk kellelgi on see laul kusagil olemas.
Ehk mõni teine päev lisan siia veel mõne luuletuse.

Ajarataste vahel

Pole vist kaua kribanud, või mis? Aga mida ma ikka kirjutan. Lihtsalt viimased nädalad on olnud küllaltki pingelised. Ja seda muidugi tänu minu lohakusele, laiskusele või ma ei teagi kuidas seda nimetatakse kui ei viitsita teha või motivatsioon lihtsalt kaob (motivatsiooni kadumises ei ole alati ju mina süüdi :S). Aga noh, kahjuks said mu närvilisuse, paha tuju ja peavalust tingitud tigedad pilgud endale enamasti töökaaslased ja seda suuremalt jaolt 1 isik. No tõesti ei ole vaja ju niigi pingelisel ajal targutajaid kõrvale.

Aga muidu siin ma nüüd istun ja valmistun kontrolltööks. Loodame, sest asja ma ju enamvähem jagan.
Lõputöö - ohjahhh... vaikselt kirjutan, aga samas oleks vaja kõrvale kedagi, kes suudaks sõrmenipsuga muuta binary-failid excelis loetavaks. Sealt edasi ma juba suudaks ise edasi arendada. Kuid mida, see selgub ilmselt siis, kui töö kaante vahel on.
Mida veel siis vahepeal juhtunud on - ei midagi erilist. Pisikesed India köögi katsetused (Aret tõi Indiast masala't kaasa), sporti pole vahepeal harrastama hakanud, telekast ka midagi erilist ei tule. Kuigi Superstaari otsinguid jälgin ja sakslaste superstaarile elan ka kaasa. Sakslaste DSDS-ist saab pikemalt lugeda Tirtsikas'e blogist.

Siis kui mul igav hakkas...

... guugeldasin ja leidsin siukse asja.

Blogimäng

Tirtsik veeretas mulle blogimängu-palli.

Mängu mõte seisneb selles, et pead võtma endale kõige lähemal asuva raamatu, kirjutama sealt esimese, viimase ja kuldse lause, mis jääb raamatut suvalises kohas avades vasaku käe pöidla alla.

1) Tuba PUNGA MARDI talus, kahe uksega ja lihtsate majariistadega.

2) Neis taotlustes seisab A. Kitzbergi draamade püsiv väärtus ja ta teoste lahtimõistatamise ülesandeks on välja tõsta seda positiivset, mis mõneti põimunud kirjaniku idealistlikest väärkontseptsioonidest tingitud elementidega.

3) TIINA: Säh, Liina tõi mäelt uusi ajalehti ka.


Kõige lähemal asus A. Kitzbergi "Valitud teosed".

Blogimängu palli veeretan Miu-k'le ja Angelay'le.