Kas piinlik või hoopis koomiline?

Vaatasin eile "Valimisstuudiot" - ei teagi kas naerda selle üle või häbeneda silmad peast. Saate parim kild oli muidugi "Raha tuleb Jumala armust!". No ok, oli naljakas jah. Aga ülejäänud saade meenutas rohkemal ja vähemal määral klounide väljanäitust. Või vähemalt erakondade esindajad tegid ennast pahaaimamatult klouniks. Ma küll ei tea mille järgi neid esindajaid sinna valiti väitlema, aga üks on kindel - kui inimene pole endale teemat 150% selgeks mõelnud, siis ei saa ta sellel teemal väidelda. 149% pole ka piisav, sest see puudu olev 1% paistab kohe välja. Kui inimene endas kindel pole, siis ei ole ta oma seisukohti võimeline teistele selgeks tegema.

Nagu mul üks õppejõud meie rühmale seletas: "Esimesed 2 aastat ei saanud ma üldse aru mida ma tudengitele seletan. Tudengid ka ei saanud aru. Kolmandal aastal hakkasin juba aimama. Tudengid ei saanud endiselt aru. Neljandal sain juba ise aru ning tudengid hakkasid aimama." Praeguseks on noormees dotsendi staatuses ning loeb tublilt mitmendat aastat juba ainet ennast.

Kirjaoskusest

Eestlane võitis rahvusvahelise loodusfotode konkursi | ERR Uudised

Tore uudis ju. Tasemel värk.
Aga see uudise keeleline külg - või ma olen ainuke, keda sealne sõnakasutus häirib. Mu eesti keel pole küll see kõige tugevam, aga siiski:

• Kui kategoorial on nimi, siis minu mäletamist mööda kirjutatakse nimed suure algustähega (nagu raamatute pealkirjadki). Jutumärgid on vähemalt pandud.
  
• ning "Tema fotol oli kujutatud..." - Kas fotot pole enam? Kas foto oli joonistatud abstraktselt, et on vaja seletada mida kujutati? Oleks ju piisanud "Pildistatud oli..." või "Tema fotol on..." või siis "Ta oli pildistanud..."
  

Kas ainult minul on karjuv vajadus neid vigu parandada ning ajakirjandusele keelekorrektorid külla saata?
Keeleliste kahtluste korral aitab SEE.

Meediastaar

Ei möödunud eile hetkegi kui mulle poleks saadetud linki http://www.tarbija24.ee/?id=102111.
No olen jah meediastaar ning lisaks mulle on mõni meediastaar pildil veel. Muidugi pildi alla kirjutatud "mullune" pole sugugi mullune. Aasta oli siis 2006. Mullusest on asi kohe väga kaugel.

Ega nimi meest ei riku!

Või ikka rikub? No Eesti Ekspress avaldas neljapäeval "vahvamad" lapsenimed, mis eelnevalt on SkyPlusi nimeralli nimekirjas juba olnud. Kui nüüd aus olla, siis mõnest lapsest hakkab väga kahju - ei saa nad oma nime lapsena selgeks, hakatakse koolis norima jne. Kui sedasi edasi läheb, siis varsti hakatakse norima neid lapsi, kellel täiesti tavaline nimi (Mari, Mart, Ain, Marta). Põhjuseks see, et nende nimes ei ole ühtegi x, y, c, z ega muud naljakat tähekombinatsiooni. Kuhu me sedasi küll jõuame.

SkyPlusi nimekiri (Selles nimekirjas tegin boldiks nimed, mis mu arvates on täitsa ilusad lapse nimed - seda muidugi juhul kui perekonnanimi on nime suhtes normaalne. Ja kuidagi suudan leppida ka nimedega, mis on väga vanad eesti päritolu nimed)

POISID
Kutt, Klenis, Koit Brent, Bender Krister, Veliko, Elion, Kallekasen, Johnny-Bravo, Hondar-Dagfinn, El-Nora (õde tal El-Sashan), Sigmar, Ales-Ravek, Remi-Andero, Angus, Olnar, Valurikas, Kastan, Carl-Ulrich, Asso-Roone, Amigo, Eglis, Creiton, Till, Marsel-Leon, Kaksikud Võidu ja Võimu, Julius-Air, Ruts, Arnis Avar, Vana, Martix, Raf, Klavs, Anor, Cold, Bustard, Nemo, Joosep Frants Moorits, Talehh, Eemeli, Kaino, Teemo, Tidrik, Tainer, Asse, Aleksander Xavier, Agner, Sedengar, Amor, Alois, Bernhard Artvic, Reven, Pierre-Hendrik, Simo, Johannes-Aasaf , Roko-Julius, Robi-Alvis, Ken-Krispin, Abileid, Eheleid, Himot, Imand, Kindlar, Päido, Selgert, Titus, Tali, Valgur, Põvvat, Linnar Harvey , Maarten-Rutmar, Shrek, Maveric, Kallis, Armas, Kairin, Kamabas, Zossim , Aedelmar, Senon, Monkiki, Mairoty-Sairos, Rister, Ra, Ao, Eo, Gundel, Merttis, Wiido, Kerden Krismar Keyn, Pöök Ore, Kaute-Tristan, Välek-Joann, Iia, Byron, Maigron, Armis, Mersin, Mairo-Disairos, Deymon-Brait, Angie-Kerli, Angel, Iolaus, Kulla , Marat, Talver, Arti-Aleksis, Errart-Ardo, Ralf-Vairon, Vennad Kaunileid ja Õnneleid, Artkerhard, Salf, Donel, Rändi-Bränt, Vennad: Maan, Miren, Demy ja kaksikud Mairon-Daniel, Marto-Demar, Dildomar, Hagbard, Armas-Henneke, Chidi, Unn, Airit, Egris, Väle (õde tal Säde), Ixferd, Tauri-Tristen, Trevelyan, Simar, Pernel, Simon Kaos , Thor Deimos, Miljard, Maiker-Mardo, Sirka-Johanna, Airet, Vennad Raho ja Arb-Aho, Karl-Master, Yerzy Eduard , Kaksikud Kim ja Kio, Donnar, Dayler, Pikne, Mallort, Anti-Lilyon, Melki-Sedek Apsalon, Berk Jordan, Vennad Timo-Birger, Asko-Bertil, Dag-Revert, Heiki-Sören-Mario, Vennad Ullo ja Rollo, Armis, Gurli, Zugderdemediin, Valori, River , Gennet-Rait, Ralli, Kaksikud Kris-Richard ja Rait-Reinhard, Mertis, Jonmartin , Priit-Pilsner, Andro-Tago , Rocco-Mattias , Roy-Maarten, Morten Hookan Arnold, Kaksikud Brendan ja Grenon, Rutmar, Delyar, Fabio-Clait, Pikkar, Timur, Särret (õde tal Särely), Susi, Piknõ, Kahr, Päärn, Mirkko, Nirk, Kõu, Võimo, Rikojan, Pimat, Gerrith, Felor, Kastan, Valurikas, Mackenzie (kaksikõde tal: Maqueline), Ulf, Uuri, Sparri, Kreyt, Kälver, Tasu, Olnar, Joel Thorsten, Krisandra, Clif-Albu, Nicklas , Kenro, Declan, Rich-Rogers, Karep, Kardo, Rasmus-Maximus, Valram, Deilor Renato, Pepe, Ingmar-Nalivka, Ving , Deivil, Aris, Ekke Odd, Horre, Darion, Reedik, Taiger, Derek, Vennad Ustav ja Ustus, Ailer, Valev, Sigfrid

TÜDRUKUD
Ruhama, Wio, Kukka, Nuki, Carina Mae, õed Viola-Cecilie ja Silvia-Fransiska, Suliko, Mia Nora, Oa-Ois, Trilby, Elenor-Eireen, Laila, Hipp, Degrid, Gertely-Gretebel, Anelja, Agnia, Eija, Tebe, Petronella, Deli, Maria-Tejada, Steija, Haydee Grettel, Maaritsa, Bilili Kässedi, Ley, Ty, Olümpiaada, Birika, Alge, õed Dey-Ly, Cedly ja Cherde-Ly, Carmela Anhelis, Donatella-Desiree, Bianca-Maria, Vandella, Käde, Säde, Lenneli, Mirdza, Glooria, Pillu, Süsanna Meribell Ireen, Girlis, Oona, Ona, Oive, Eivor, Katrine Kiara, Sakhilya, Selaide, Aale, Õed Simodiine ja Leaniida, Pinoccio, Nona, Äli, Hanina Gabriela, Heinika Grethel, Loreen-Ether, Sünne, Sandriin, Eliko, Lyle-Lyann, Barbi-Chessica, Marbella-Donatella, Afleira, Solari-Elight, Alyss Carina-Renne, Tähti, Kukleena, Taisto-Liisi, Irelie Parduso, Pauka-Kristie, Kristina-Mikaela, Õed Juky ja Äklys, Sinika, Dehiila, Armilda, El-Shashan (vend tal El-Nora), Tsiivit, Dita Donatella Andriete, Lemming, Kete-Li, Leevi, Carlys-Vihmapisar, Minna, Skaidrite, Britt-Anell, õed Jaana ja Paabu (perekonnanimi: Lind), Gabriela-Kenely,
Nana, Damiana Amelia, Sessely, Amaranta-Lill, Niidy, Adleen, Faa-Clear, Domel, Demi, Christlyn-Ghertrud-Theli, Kertrud Geddily, Resta, Maiette, Abersete, kaksikud Berthilde ja Brunhilde, Türanna, Säsily-Sofi, Romi-Keiko, Ilmarine, Citlali, Trussilla, Säsil, Certu, Lumidee, Mia Marleen , Melissa Desire, Gudrun, Margred, Armenuh, Märit, Simona Milagros, Selene, Brett , Kristina Eloi, Jäme (prk Ranne), Varje, Serje, Griskel-Berit, Ea, Hilda-Vilhelmiine, Dominika, Herling, Kerrit, Engely, Egela, Ruudu, Riste, Julia Ingrid Cassandra , Jasmin Isabel Carolyn, Hilja-Renata , Endla-Agathe, Luule-Elviine, Helbe-Laura, Pähel, Arabella-Gordelia, Peili, kaksikud Katre-Kritt , Loviisa, Milanna, Loore Lee, Kayla Louisa , Emma Johanna, Kayla Louisa, Emma Johanna, Zuhra, Drudea, Mainette, Angel Airche, Karolina-Nouvel, Saloome, Daigi-Riin, Tagris, Sissely, Yyhely, Dekla, Mollija, Hiiremai, Urmala, Margeri, Äliis-Cadily, Bia-Debora, Keret, Ingrika, Sarra, Henriette Jette Minna, Älian, Bibi, Deanne, Sandriin, Fanny-Thelia, Elaire, Katarina-Beata, õed Gerbel ja Grittel, Õed Diandra ja Wanda, Tooni, Arlee, Inger-Berlissa, Jandra, Ginte, Josefine, Dainy-Delfinet , Enriette-Liset, Arune, Sigre, Pisar, Iia-Õie, Pobuliine, Ertrellille Martoche, Hannali-Hayleen, Kaksikud Griita ja Grille, Rebeca Aglaia, Anngrett, Beguta, Hemminki, Sörel, Keandra, Eia, Kajanee, Rel-Reelia, Geete-Fanny, Liisarliin, Kama, Rossa, Mirely-Herietha, Õed Meigrit ja Agnija, Kilkin, Goar, Lifonne, Hetteri-Inker, Kri, Viorica, Mertel-Merleen, Marsella, Õed Reenika, Veneta, Keterin; Hobe-Heli , Palaga, Kulla, Laevu, Kareli, Heiri, Tellis, Õed Tenna ja Kinna, Õed Gretlin ja Grenelin, Jandra, Gianetta, Gloria-Madera, Getter-Amalie, Inrika, Tessa Johanna, Ramessa Elisabeth , Hanina Gabriele, Säde (vend tal Väle), Öösike, Laurel, Biby, Didar, Dregetter, Elluli, Netty, Cat-Lys, Hildegard, Piibelota, Lima, Rihti Veloone , Lora-Dana, Bon Jolan, Keia , Mareike, Iba, Ia, Erel, Bia-Lucia, Rati, Patsi, Raiddy, Deneriin, Sibille, Fantaguero, Maqueline (kaksikvend tal: Mackenzie), Armula, Kallista, Karula Trixibell, Ja Debora-Maria, Marri � Marriska, Madlena, Juanna-Stiina, Mirjan Xantee Trista, Põim, Kärg, Torel, Gajane, Berlin, Aona , Ida, Agape-Susanne-Salome, Merlike, Lille, Bärbel, Õed Nette ja Sette,
Anett Adeliin, Gensy, Cesily, Miio-Shara , Kanni, Tinrica, Girilla, Õed Gloria-Gisela ja Victoria-Vicario

SUGU TEADMATA
Sört, Ineken, Yogesh, Zunderam, Fantisek, Neveli, Uko Hiid, Kheti Ae, Khent-Roven, Ria-Sadu, Sarie, Frantsis, Räni, Pääsu, Skender, Sarra, Marcello, Raneb Ronan, Margli, Ädu

Saab liha ja juustu ja kala ja ...

Minu pilgu võitis just see Postimehe artikkel.

Nädalavahetusest

Torm pakkus tunnustatud teadlastele haruldast vaatepilti

http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=19236

Autor: Monika Puutsa
Kolmapäev, 05. september 2007.

Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased kogesid laupäeval ja pühapäeval Saaremaa rannikut uurides unikaalseid loodusnähtusi.


Ewald Quak ja Liivi Reits Harilaiul tuules ja vihmas rannaprofiile mõõdistamas. Foto: Kadri Sepp

“Kuna meid huvitasid need asjad, mis kujundavad rannaprotsesse, nautisime täiega,” ütles nädalavahetuse heitliku ilma kohta üks õpperetke korraldajaist, 2005. aasta jaanuaritormi täpseimalt ennustanud Tallinna tehnikaülikooli rannikutehnika professor Tarmo Soomere. “Lained olid üleval ning nägime asju, mida olen eluaeg unistanud näha – asju, mida ei ole teaduskirjanduses kirjeldatud. Kui oleks olnud ilus tuulevaikne ilm, poleks me midagi taolist näinud.”

Rahvusvahelise suvekooli “Rannikud ja rannikuprotsessid” raames käis Saaremaa rannikut uurimas ligi 40 huvilist: teadlased ning TTÜ ja Eesti mereakadeemia tudengid – tulevased sadamaehituse ja rannikutehnika spetsialistid ning hüdrograafid. Oma kogemusi jagasid kogu maailmas tuntud rannikuprotsesside tippekspert, Waikato ülikooli professor Terry Healy Uus-Meremaalt ning lainetuse eriteadlane Miguel Onorato Torino ülikoolist.


Haruldane lainetus Harilaiul

Tarmo Soomere sõnul sattus uurimisrühm just tänu pühapäevasele tormile haruldase vaatepildi tunnistajaks.

“Nägime, kuidas Harilaiu peenar suudab laineid sõna otseses mõttes enda ümber kerida. Lained tulevad edelast ja pööravad 270 kraadi tagasi, ristudes Kiipsaare nuka ja Harilaiu peenra vahelisel sügavamal alal lõunast tulevate lainetega,” rääkis Soomere. “See on täiesti unikaalne. Haruldane on isegi see, et edelast tulevad lained jõuavad nii kõrgena Uudepanga lahte, mis on avatud hoopis loode poole.”

Soomere sõnul ei suutnud tunnustatud spetsialistid, kes tehnikaülikooli esindajatega kaasas olid, vaatepilti uskuda. “Käisid, mõõtsid, arvutasid,” lausus Soomere, “lõpuks kratsisid kukalt ja ütlesid: vist ikka on tõesti nii. Ja täna (esmaspäeval – toim) seletati see juba üliõpilastele lahti.”

Soomere sõnul sünnib Harilaiul nähtud lainetuse kohta meeskonnatööna kindlasti paar teadusartiklit. “Meil juba näpud sügelevad,” kinnitas ta. “See ei ole otseselt avastus, aga et teoreetiliselt pliiatsisüdamikuga ennustatud asjad looduses tegelikult toimivad ja nii efektselt, on päris südant kosutav.”

Unikaalsed rannavallid

Terry Healy leidis, et Undva ninast piirivalvekordoni juures Suuriku panga poole asuvad rannavallid on unikaalsed ning maailmas on seda tüüpi randu vähe. “Mina arvasin, vastupidi, et neid on palju,” tõdes Tarmo Soomere.

Oma Saaremaa-reisi alustasid ranniku-uurijad aga hoopis Kaali meteoriidikraatrist. “Selle kohta ei tahtnud keegi uskuda, et ainult viiekümnetonnine kivi selle tekitas,” ütles Soomere. “Päris vaikseks jäädi siis, kui palusime ette kujutada, mis juhtuks, kui taoline rahn merre kukuks.”
Suvekooli rühm külastas ka Pilguse mõisat, Antarktika avastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni lapsepõlvekodu.

Haagi lõukal vaatasid teadlased klibuvalli, mille liivaranna keskele tekitasid tänavused talvetormid rusikasuurustest kividest. Vaigul külastati Valget mäge. “Väga huvitav oli näha, kuidas toimivad lained suhteliselt vaikses kohas, viies mäest sadu tuhandeid tonne materjali ühest kohast teise, kilomeetrite kaugusele Veere sadama kai äärde,” leidis Soomere. “Kui Veere sadam ehitati, 1960–1963, oli seal sirge rand, nüüd aga on sinna sellest Valge mäe materjalist tekkinud paari jalgpalliväljaku suurune ala.”

ETV võttis linti

Soomere hinnangul oli retk Saaremaale väga õpetlik. “Saaremaa on Eesti väike mudel,” ütles ta. “Seal on kõiki rannatüüpe alates mudarannast, liivarannast, pilliroo- ja kõrkjarannast moreeniastangranna ja pangani välja. Väikeste vahemaade peal on võimalik näidata väga erinevaid protsesse.”
Rannikuehituse seisukohalt leiab Soomere, et “Saaremaal paistavad elavat mõistlikud inimesed, kes teavad, mida meri tähendab”.

“Midagi lausa silmatorkavalt valesti ehitatut me ei pannud kuskil tähele; lausa vastupidi: põliste saarlaste käest saime hoopis meie palju huvitavat teada,” kinnitas Soomere.

Enne Saaremaale jõudmist külastas uurimisrühm ka Pärnu randa ja Valgeranda, samuti Väikese väina tammi. Kogu ettevõtmist toetas SA INNOVE Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Suvekooli rahvaga käis kaasas Eesti Televisiooni võtterühm. “Nemad olid kogu sellest reisist vaimustuses,” rääkis Tarmo Soomere. “Lubati teha telesaade ja lühemate filmilõikudega DVD gümnaasiumiõpilastele näitamiseks eesmärgiga õpetada rannas olemist ja ranna kasutamist. Kõige olulisem on aga, et saame oma teadmised tippekspertidelt ning ei pea kordama teiste tehtud vigu.”