Ja tervis läks...

Kui vaimu nüristab asjaolu, et väljas on veel kõrged lumehanged, siis olemist nüristab tervis. Mu kurgumandlid otsustasid, et nemad tahavad ka haiged olla. Ja seda otsustasid nad juba sügisel. Antibiootikume ei saa ka ju kasutada, saaks piinadele kiiremini lõpu peale tehtud. Aga eks aprilli lõpus selgub nende lõplik saatus.

Mul on Armuke.

Ta on mul pidevalt mõtetes, ta on tihti minuga koos nii bussis, rongis, autos.
Vanasti, kui tuli poe juures piima- ja kaubaautot oodata, ootasime koos. Ma varastan tema jaoks aega pere arvelt, mu mees on tema olemasolekuga leppinud.
Pere arvab, et parem olgu kodus Armuke, kui närvihaige ema. Teda võib näha mu magamistoas öökapil kükitamas (kui ta parasjagu mu voodis pole), elutoas diivanil lösutamas.
Vahel võtan ka eputamiseks sõbrannade juurde kaasa- las tunnevad kadedust, sest nendel pole...
Me pole nende pikkade aastate kestel riidu läinud, no vahel ikka naginaid juhtub, ka veidi armukadedust. Loodan siiralt, et ta ei jäta mind kunagi maha.
Mu Armuke on Kudumine!

Ma küll ei tea, kes selle tekstikese autor on, aga olgu ta taevani kiidetud ja ülistatud!

Ahjaa.... hetkel on mu suurim sõber klambrilööja ja värvipott.

Eatu? Veatu?

Kaunist emakeelepäeva! Päikselist pealekauba. :)

Taaskord, nagu ka eelmisel aastal, kirjutasin ma Vikerraadio e-etteütlust. Kõige suurem probleem tekkis mul lahtri "Vanus" täitmisel. Kulus mõnikond sekundit enne kui suutsin sinna õige numbri kirjutada. Selle mõttehetke valguses olen sunnitud tõdema, et ilmselgelt olen ma jõudnud ikka, kus vanus pole enam oluline. Ja need etteütluse vead. Nojahh... üks ääretult loll viga, mille ma kohe algusest tegin ja teadsin, et see tuleb ära parandada. Kas ma tegin seda? Loomulikult mitte. Ülejäänud vead kirjutan kokku- ja lahkukirjutamise raskesse kaenlasse. Kuigi 1 viga oli täpselt selline, mis ka saatejuhtidele peavalu tekitas. Sõna "mis tahes". Minu mõistus kirjutab selle kokku, aga tegelikult on hoopis lahku. Tegelikult oli täiesti lihtne etteütlus. Aga enne kirjutamist sigines ikka hinge ärevus ja hirm. "Mis õudus nüüd kokku on siis mõeldud?" See tuttav hirm kooliajast. Etteütluse koostajad ütlesid selle etteütluse olema küll keskmisest raskem. Aga enne etteütlust tehtud vihjed kirja koostamisele ja tsitaatsõnadele olid suuresti abiks. 5 minutit enne etteütluse kirjutamist sai selgeks tehtud mis on tsitaatsõna ja meeldetuletatud kirja kirjutamise reeglid.

Sõnavara täienes mul ka. "Jõrm" ja "fantasmagooria" olid mu jaoks leiud. Hiljem, uudissõnade saatest leidsin enda jaoks samuti uue sõna - "jõõrsõna".

Kas piinlik või hoopis koomiline?

Vaatasin eile "Valimisstuudiot" - ei teagi kas naerda selle üle või häbeneda silmad peast. Saate parim kild oli muidugi "Raha tuleb Jumala armust!". No ok, oli naljakas jah. Aga ülejäänud saade meenutas rohkemal ja vähemal määral klounide väljanäitust. Või vähemalt erakondade esindajad tegid ennast pahaaimamatult klouniks. Ma küll ei tea mille järgi neid esindajaid sinna valiti väitlema, aga üks on kindel - kui inimene pole endale teemat 150% selgeks mõelnud, siis ei saa ta sellel teemal väidelda. 149% pole ka piisav, sest see puudu olev 1% paistab kohe välja. Kui inimene endas kindel pole, siis ei ole ta oma seisukohti võimeline teistele selgeks tegema.

Nagu mul üks õppejõud meie rühmale seletas: "Esimesed 2 aastat ei saanud ma üldse aru mida ma tudengitele seletan. Tudengid ka ei saanud aru. Kolmandal aastal hakkasin juba aimama. Tudengid ei saanud endiselt aru. Neljandal sain juba ise aru ning tudengid hakkasid aimama." Praeguseks on noormees dotsendi staatuses ning loeb tublilt mitmendat aastat juba ainet ennast.