Ikka ja alati on nii, et kui kuhugi korraks lähed, siis jääd sinna kauemaks. Sedasi mul täna juhtuski.
Nimelt käisin Nõmme Noortemajas oma siidrätikut, mille ma tegin juba eelmisel kevadel, ära toomas. Ning kuna ma seal juba olin, siis mõtsin lüüa 2 kärbest ühe hoobiga. Sebida Ülle, minu õps, tšikkidele õpetama siidimaali. Ülle oli täitsa nõus kohe.
Idee tuli laupäeval fimost pärleid voolides, et võiks lisaks harjumuspärasele kudumisele, heegeldamisele jm-le tutvuda veel teiste võimalike hobidega. Kuna ise olen 7, peaaegu 8, aastat teinud tekstiilimaali, siis pakkusin selle variandi välja.
Ja see kauem seal istumine - tulemus on SIIN 2 kaardi kujul.

Lubasin tšikkidele pilti. Siin see kallike siis ongi. Ehk siis varsti jõuab midagi valmis ka saada. Kevadest on üks pikk kleit pooleli. Vana õmblusmasin lihtsalt ei tahtnud enam õmmelda.

Aga mõningaid minu asju saab üleval olema ka SIIN.

Praegu mulle sügis meeldib - parajalt karge, värviline ja vihma ei saja. Hommikune härmatis on lausa ilus ning kraavi kaanetanud jää näitab, et tali pole kaugel. Kuid eks see eestimaine ilm ole juba selline, et kunagi ei tea mis tuleb. Aga ma unistan sellel aastal valgetest jõuludest (a) - juba.

Pisike sügisene meeleolu Tartust(klõps tehtud 21.10.07 Tiigi tänavas):

Ehk mingil hetkel suudan siia surada ka mõne härmatanud pildi =P.

On teil väga igav?

http://www.meestelaenutus.com/?id=10451

Kellele mida

Kui Tirtsikal oli siin paar päeva tagasi nullpunkt, siis minul käis täna tuju miinuses.

Mis mu tuju miinusesse viis?
1. Inimeste suutmatus tänapäevases tehnoloogiaajastus helistada või kirjutada meil ning ka lugeda meile. Sageli on nii, et ma teen ühte asja teise arvelt, aga varem pole ma tundnud end pärast ülesande täitmist petetuna, solvatuna, mõnitatuna. Kui ikka 1 tööpäev on läinud korraldamisele, et inimesed punktist A punkti B saaks ilma suuremate jamadeta (olemasolevate autojuhtide ja transporti vajavate isikute jagamisega autodesse, mõne autojuhi sügiseste lehtede alt välja kraapimisega ning lõpuks asja klappima saamisega). Lõpuks selgus ikkagi, et üks ei tule, teine ei tule, kolmas ei tule ning lõpuks "ujub" kusagilt mõni autojuht välja, siis tekkis küsimus, et kas inimesed ei oska kasutada kommunikatsiooni vahendeid, et teavitada! Kiskus ikka ropendama küll selline suhtumine, isegi silmanurga tegi märjaks.=(
2. Interneti jupsimine. Läbi wifi-ruuteri ei tahtnud internet ühendust anda ning sellele järeldusele jõudmiseks tuli pooltundi Elioni klienditeeninduse numbril kuulata muusikat... milleks seda vaja on??? - tuju läks miinusesse.
3. Läpparis istub mingi viiruseuss, mis ei taha kohe üldse lahkuda - vastik, vastik, vastik.

Seega, kes tahtis teada kuidas mind endast välja viia, siis juhend on üleval. Kui see kirjaüllitis tundus vingumisena, siis vabandan sügavalt - seda ma ei taodelnud kohe mitte.

vana pildiraam kaugeid aegu teab...

Aga ma olen nii tegija tšikk, et kui õhtul kell kolmveerand kaheksa fotonurgad otsa saavad, siis lähen ja ostan samal õhtul lisa - ehk siis nüüd teate millega ma eile õhtul tegelesin.

Pärast tööpäeva lõppu koju sõites juhtusin täiesti tahtmatult ühte vestlust pealt kuulma. Ma polekski muidu sellele vestlusele tähelepanu pöörand, kui seal poleks olnud väljendit "lahtine muusika". Mis selle tähendus siis olla võiks? No kuna ma tean konteksti, siis võin saladusloori kergitada - "elav muusika" ehk siis see kui baaris, pubis või mujal mängib bänd tantsuks. Said nüüd kõik targemaks?

Fragmendike mu sallikesest

Siin lubatud pildike;)

Korilaste spordipäevad

Sügis on tore - selline värviline ja siiruviiruline. Metsas on seened, puu otsas õunad-pirnid. Elagu korilus! Eriti pärast tänast seente soolamist, eilset väga heade õunte korjamist, reedest rummi joomist Inx'iga ning kahe Carmina Burana kuulamist võib see imeline sügis tulla.

Ja oma clapotise sain ka valmis. 4 tokki lõnga, 3mm vardad, 2 nädalat ning sirget osa kudusin olude sunnil kaks korda. Muster on siin. Ehk saab üks kord selle pildi ka siia.