Potipõllundus

2 nädalat tagasi oli maa veel kül - mina just ei kibelenud porgandit külvama. Pealegi sügisese "künni" mättad oli vaja veel välja raputada. Aga kuna seemned olid olemas ja muld kodus ootamas, siis sai näpud mullaseks tehtud.
19. aprill päeval ilutses mu aknalaual 5 karpi:

Nädal hiljem (26.04) oli olukord juba selline:

Eriti agaralt on kasvanud lillherned, edukuselt järgnevad aedoad. Omas vaikses tempos tärkavad porrulauk ja maitsetaimed. Viimastest nobedam on basiilik jatalle järgneb vürtsbasiilik, lavendel ja veel üks maitsenüanss, mis hetkel ei meenu tärkavad vaiksemalt. Tänase hommiku seisuga olid nina välja pistnud ka 5 metsamaasika taimekest.

"Vinge on olla lahe"

Täpselt selline mõte tekis eile, kui lükkasin poissi Tähtvere skate pargist (nimi on vist selline) mööda. Pilku püüdis kiirabi ning väikeste poiste parv. No mis väikesed poisid need olid - nii paariteist aastat vanad. Üks poistest oli end ilmselt kukutanud trampliini mingile servale. See, mis mind mõtlema pani oli, et sellest seitsmest või kaheksast kutist 2 olid varustatud kiivritega. Seega kas vinge on olla lahe ilma kiivrita või olla elulõpuni vigane/surnud?

Selleks, et popmaailmas läbi lüüa...

Ei kokka...

.... tänase päeva puhul siis. Kuigi tänases menüüs seisis loomaliha hautis. Loomaliha nagunii hetkel kodus pole. Isegi sügavkülmas mitte (hetkel on seal natuke lammast ja hakkliha ja natuke krevette). Aga kõike paremat mulle... vähemalt järgmiseks veerand sajandiks!

Ise tehtud, hästi tehtud!

Eile tõdesin üle pika aja tõsiasja "ise tehtud, hästi tehtud!" Ei saa ikka jääda lootma teiste tegutsemisele ja mälule. Järgmine kord olen targem. Vähemalt sai suurem osa tuttavatest, keda muidu ei jõua Tallinnas olles külastada, ära nähtud.
Head pühade lõppu ka siis! Poisiga teostasimeme hommikul tema esimese munade värvimise aktsiooni.