kolmapäev, mai 21, 2014

Pesa punumine - trepihallist lugemisnurgaks

Selle toa remondi algus-, kestus- ja lõppaeg kattuvad täpselt poistetoa omaga - eelmise aasta novembri alguses. Ainuke erand on mööbel, mis on selles toas vastavalt vajadusele ja olemasolule.
Päris esimene pilt sellest ruumist
 Laes oli alguses meie kodus väga palju kasutuses olnud sinine plastik kate. Meie peres tuntud ka kui sinine unistus. Lamp kui selline oli selles toas olemas seinavalgustina. Laelampi polnud ollagi. Esimese toa remondi ajaks olid kõik kapid tõstetud sellesse tuppa eest ära. Selle tõttu tundus see koht majas suht väiksene. Aga kui kõik eest ära sai ja remont algas, siis ruumi oli vahepeal päris palju.

 2 lõbusat selli said oma väikesed sõrmed tapeedi taha ajada. Viimaks anti neile selleks luba ja ei pidanudki seal salaja toimetama.
Tapeet ja papp seinast maas. Järgmisena laudis lahti, vana soojustus välja ning uus asemele. Ka uued elektrikaablid paika.
Vahepeal oli talv ja kiiresti oli vaja radikad seina saada. Radika tagune sai kenasti ära värvitud selle puhul.

Harukarbi susa ja pusa, mille elektrik lõpuks korda seadis.
Ja siis läks veel natuke aega. Tuli üks töömees ja tegi siuhti-viuhti paari nädalaga kõik ära - krohvimised, pahteldamised ja värvimised. Toa ühte nurka sai valatud tasandussegu, et põrand ikka horisontaalseks saaks. Põranda katsime selkorral laminaadiga, sest seale puitpõrand oma kulumisjälgedega kriitikat ei kannatanud. Lihvimisel poleks mõtet olnud - jäljed oleks jäänud ikkagi näha. Kunagi kaugemas tulevikus tahame ikkagi panna sinna põrandale korkparketi. Praegu unistame sellest.
 Valmis tuba versioonis 1. Elutoast tõime diivani remondil eest ära. See diivan isegi mahtus sinna, kuigi natuke jäi üle.
Ja tegelikkuses on kardin ja ruloo ka ikkagi ees.

Selle toa eesmärk pikemas perspektiivis on lugemisnurk. Kui ainult sinna meelepärase mööbli leiaks. Lugemisvara poolest riiulitäidet juba on.