Võiks ju vahepeal midagi kirjutada (kui juba selline ajapäeviku moodi asi olemas on).
Hetkel on kõige põhilisem element AEG. Aega nagu on, aga samas ei ole ka. Hetkel on aega, et koristada, kududa, jopetrippi parandada ja veel nipetnäpet asju teha(näiteks veebist mõnda riiulit otsida). No aga seda aega on pidevalt.
Igal päeval kui tekib võimalus (lugeda: poiss magab), siis tuleb kiiresti elamist korrastada. Saab vähemalt õhtul tõdeda, et see tuba oli päeval KORRAKS korras. Pätu ajab ju kohe toa segi kui pai poja üles ärkab. Kõndima hakkamisest saati on Pätul üha suuremad ja kõrgemad tuurid tulnud. Õunakasti toimetamine ühest toast teise on käkitegu, fooliumirulli kättesaamine on imelihtne, võtmekorv aknalaualt sai tõstetud juba kõrgemale.
No ja see kudumine - kui nüüd täitsa aus olla, siis suvel käsilevõetud Perenaise cardigan on jälle edenema hakanud. Endalegi tuleb muie näole - põhiosa sai valmis kootud 3,5 nädalaga aga need 2 varrukat valmivad juba 4 kuud. Tegelt on veel rohkemgi käsil ja mõttes. Peaks tegema - küll jõuab. Lihtsalt millalgi kindlasti saavad valmis.
Aga vot see jopetripi parandamine tundub küll hetkel ületamatu ettevõtmine. Juba nädal ja peale tagasi ütles A. et just läks katki ja tuleb uuesti kinni õmmelda. Kusjuures veel minu jopel. Õnneks pole viimasel ajal olnud vaja viibida sellises kohas, kus vaja tervet (s.t korralikult kinnitatud) jopetrippi.
Ja see riiuli otsimine - selle asemel ma istun siin ja blogin, kütan ahju ning vaatan kuidas poja und näeb. Aga eks ma suundun nüüd siis riiuli otsingutele.
Ajaloo huvides võiks siia muidugi kirja ka panna, et sel aastal (tegelikult juba eelmise aasta jõuludest alates) on imeline talv - külm, karge, valge, lumine, jäine.
