Ta on mul pidevalt mõtetes, ta on tihti minuga koos nii bussis, rongis, autos.
Vanasti, kui tuli poe juures piima- ja kaubaautot oodata, ootasime koos. Ma varastan tema jaoks aega pere arvelt, mu mees on tema olemasolekuga leppinud.
Pere arvab, et parem olgu kodus Armuke, kui närvihaige ema. Teda võib näha mu magamistoas öökapil kükitamas (kui ta parasjagu mu voodis pole), elutoas diivanil lösutamas.
Vahel võtan ka eputamiseks sõbrannade juurde kaasa- las tunnevad kadedust, sest nendel pole...
Me pole nende pikkade aastate kestel riidu läinud, no vahel ikka naginaid juhtub, ka veidi armukadedust. Loodan siiralt, et ta ei jäta mind kunagi maha.
Mu Armuke on Kudumine!
Ma küll ei tea, kes selle tekstikese autor on, aga olgu ta taevani kiidetud ja ülistatud!
Ahjaa.... hetkel on mu suurim sõber klambrilööja ja värvipott.
1 kommentaar:
tõepoolest väga ilusasti öeldud :)
Postita kommentaar