Andsin näpu - kas nüüd võetakse käsi?

Tehtud - 8 tundi 21 minutit ja mõningased sekundid peale, 31 km ja veel natuke lisaks - elu esimene Rogain sai nüüd siis läbitud. Ei tea kas süüdi on imetabaselt kaunis ilm, ilus mets, hea seltskond või siis hoopiski asjaolu, et tegelikult mulle see orienteerumine täitsa meeldis, aga tahaks veel. Adrenaliin? Jalad olid küll lõpus väsinud, järgmisel päeval lihased kergelt kanged ja täna oli üleüldine väsimus.

Pilt on illustreeriv ja pärineb Interneti avarustest.

Me küll kohtasime oma seltskonnaga metssigu, aga kuuldavasti olla teised näinud liikumas ka mõmmit/mõmmisid. Reaalses elus pole tegelikult kumbki variant meeldiv, aga ärevam hetk on kindlasti garanteeritud. Ja kui looduses ringi liikuda, siis võimalus näha järvel korraga ligi 40 luike, on väga haruldane. Meie nägime ja oi kui ilus see oli.

Luiged lendu tõusmas. Mobiiliga pildistamine ei anna just parimat tulemust.

 Meie poolt läbitud rada näeb GPS-i jäljena välja siis selline:

Kas järgmine kord ka tuleb? Ei oska veel öelda.

Miks...

... satuvad kõik toredad ja mõnusad asjad ühele ajale?
1. TTÜ naiskoori ja Emajõe Laulikute spordipäev + meeskooride korvpall
2. Paunvere väljanäitus ja laat
3. mingi asi on veel

ja mina lähen hoopis poja vana-vanaonu juubelile (vabatahtlikult sunniviisiliselt). Samas, kui sellele päevale on omane sügiseselt sügisene ilm, siis on siseruumides just parem olla.