No hakkas ilgelt meeldima... ja taaskord oli tööl natuke vähem tegevust kui muidu
TV Links
neljapäev, juuli 19, 2007
pühapäev, juuli 15, 2007
Appi tõttab stiilne viisik!!!
Kihnus on varemgi käidud, aga nüüd sai Ruhnu saar ka külastatud.
Ruhnu sai siis mindud rattamatkale. Rongiga sõitsime siis reede varahommikul Pärnusse. Teel sinna sai igasugu huvitavaid asju räägitud. Agne rääkis Põrgupõhjast ja Ernast ning ülejäänud seltskond jälle kuulas kõrvad kikkis.
Rongile järgnes hiline-hommikusöök-varane-lõunasöök PortArtur2-s - täidetud pannkook, mis täitis kõhu pikaks-pikaks ajaks.
6 tundi Pärnu rannas - natuke palju oli seda mõnu. Mina olin suht põlenud, Aune oli põlenud, Kristi oli põlenud, Agne esialgu ei kurtnud... Mai-Liis tegi tööd kusagil kohvikus. Ja päiksekreem siin ei aidanud =S. Aga nüüd, pühapäeval, olen ma juba kergelt päevitud kerge punaka jumega.
3,5 tundi merel loksuda ja seda keset ööd... natuke liiga palju. Eriti kui kohe korralikult loksutab. Pool üks saarele saabumine oli kui õnnistus ning voodikoht telgis oli ääretult mõnus.
Teine päev. Huvitav ekskursioon Ruhnu saare muuseumisse, kirikutesse, laada külastus.
Ratta selga sai ikka natuke ka. Ainuke probleem oli see, et maantee rattaga liivas eriti sõita ei saa. Aga Ruhnu saare rannad on imeilusad, metsarajad mõnusad, mustikaid palju, muulukad ka täitsa õige maitsega. Tuletorni juures käisime ka. Täitsa kõrge mäe otsas oli see tuletorn ja sinna jõudmine oli suht keeruline - liivased rajad ja järsk nõlv. Aga meid ootas saun ja laulvad liivad Limo rannas. Super ilm ja lainetav meri olid lausa rabavad. Õhtune päike oli eriti mõnus. Kuigi terve päev päikest väsitab suhteliselt kiiresti ja nõnda see päev mul varakult lõppeski.
Öösel sadas vihma=P. Nii mitmedki sättisid end magama tähistaeva alla õhtul, aga eriti kauaks seda rõõmu neile vist ei jätkunud, sest hakkas sadama. Aga mind see ei mõjutand, sest ma telgis ja oli ka hea soe.
Aga mis puutub sellesse stiilsesse viisikusse või õigemini kuuikusse, siis see oli rongiga Pärnust tagasi sõitev seltskond. Stiilsus sai alguse Pärnu lounge'ist Lemon. Muidu selline udupeen koht ja siis saabusime meie oma dressides ja matkakottidega. Stiilne või mis=P.
Edasi oli imeliku riietumisstiiliga inimesed rongis. Õigemini Kitty juhtis tähelepanu sellele. Esmalt oli seelikuga noormees. Selle seeliku juurde oli ka sobiv jakk. "Ilmselt matching outfit, kui ta tagasi tuleb, siis vaatame kuidas nende jalanõudega on=P", ütles Kitty kui noormees seelikus oli taaskord kasutamas esimese vaguni teenuseid. Eks siis stiilne kuuik tšekkas jalanõusid - sandaalid ja mustad sokid. Sellega oli noormees nats puuse pannud. Järgmisena tuli juba üsna kõrges eas vanem daam, kelle pluusil olid nööbid selja peal. Tekkis küsimus, et kuidas ta need kinni saab. Mina pakkusin, et ilmselt mingi vanakooli värk. Laienes see toatüdrukute ja muude taoliste kaaskondlasteni. Kolmandaks olid stiili puhtad neiud - kõrge säärega ketsid, mille nöörid pidid ilmselt olema väga korralikult ja täpselt seotud (neiu sättis ja sidus paelu väga hoolikalt), kitsad musta värvi teksad ja võrkpluus. Ainuke viga oli see, et neidude stiili juurde kuulus ka suitsetamine. Aga muud eriti nii silmatorkavat ei suutnud Kitty leida. Ülejäänud seltskond oli kuidagi hall mass.
Aga nüüd on kodus hea olla. Aga üks igatsus on.
Ruhnu sai siis mindud rattamatkale. Rongiga sõitsime siis reede varahommikul Pärnusse. Teel sinna sai igasugu huvitavaid asju räägitud. Agne rääkis Põrgupõhjast ja Ernast ning ülejäänud seltskond jälle kuulas kõrvad kikkis.
Rongile järgnes hiline-hommikusöök-varane-lõunasöök PortArtur2-s - täidetud pannkook, mis täitis kõhu pikaks-pikaks ajaks.
6 tundi Pärnu rannas - natuke palju oli seda mõnu. Mina olin suht põlenud, Aune oli põlenud, Kristi oli põlenud, Agne esialgu ei kurtnud... Mai-Liis tegi tööd kusagil kohvikus. Ja päiksekreem siin ei aidanud =S. Aga nüüd, pühapäeval, olen ma juba kergelt päevitud kerge punaka jumega.
3,5 tundi merel loksuda ja seda keset ööd... natuke liiga palju. Eriti kui kohe korralikult loksutab. Pool üks saarele saabumine oli kui õnnistus ning voodikoht telgis oli ääretult mõnus.
Teine päev. Huvitav ekskursioon Ruhnu saare muuseumisse, kirikutesse, laada külastus.
Ratta selga sai ikka natuke ka. Ainuke probleem oli see, et maantee rattaga liivas eriti sõita ei saa. Aga Ruhnu saare rannad on imeilusad, metsarajad mõnusad, mustikaid palju, muulukad ka täitsa õige maitsega. Tuletorni juures käisime ka. Täitsa kõrge mäe otsas oli see tuletorn ja sinna jõudmine oli suht keeruline - liivased rajad ja järsk nõlv. Aga meid ootas saun ja laulvad liivad Limo rannas. Super ilm ja lainetav meri olid lausa rabavad. Õhtune päike oli eriti mõnus. Kuigi terve päev päikest väsitab suhteliselt kiiresti ja nõnda see päev mul varakult lõppeski.
Öösel sadas vihma=P. Nii mitmedki sättisid end magama tähistaeva alla õhtul, aga eriti kauaks seda rõõmu neile vist ei jätkunud, sest hakkas sadama. Aga mind see ei mõjutand, sest ma telgis ja oli ka hea soe.
Aga mis puutub sellesse stiilsesse viisikusse või õigemini kuuikusse, siis see oli rongiga Pärnust tagasi sõitev seltskond. Stiilsus sai alguse Pärnu lounge'ist Lemon. Muidu selline udupeen koht ja siis saabusime meie oma dressides ja matkakottidega. Stiilne või mis=P.
Edasi oli imeliku riietumisstiiliga inimesed rongis. Õigemini Kitty juhtis tähelepanu sellele. Esmalt oli seelikuga noormees. Selle seeliku juurde oli ka sobiv jakk. "Ilmselt matching outfit, kui ta tagasi tuleb, siis vaatame kuidas nende jalanõudega on=P", ütles Kitty kui noormees seelikus oli taaskord kasutamas esimese vaguni teenuseid. Eks siis stiilne kuuik tšekkas jalanõusid - sandaalid ja mustad sokid. Sellega oli noormees nats puuse pannud. Järgmisena tuli juba üsna kõrges eas vanem daam, kelle pluusil olid nööbid selja peal. Tekkis küsimus, et kuidas ta need kinni saab. Mina pakkusin, et ilmselt mingi vanakooli värk. Laienes see toatüdrukute ja muude taoliste kaaskondlasteni. Kolmandaks olid stiili puhtad neiud - kõrge säärega ketsid, mille nöörid pidid ilmselt olema väga korralikult ja täpselt seotud (neiu sättis ja sidus paelu väga hoolikalt), kitsad musta värvi teksad ja võrkpluus. Ainuke viga oli see, et neidude stiili juurde kuulus ka suitsetamine. Aga muud eriti nii silmatorkavat ei suutnud Kitty leida. Ülejäänud seltskond oli kuidagi hall mass.
Aga nüüd on kodus hea olla. Aga üks igatsus on.
neljapäev, juuli 05, 2007
Selle aasta suursündmus, Noorte laulu- ja tantsupidu, on siis läbi. Hääl on nüüd õnneks tagasi, aga põletik hällepaeltes on endiselt ja veel nii pea ära ei lähe. Peaks vist astelpaju õli minema apteegist ostma. Aga noh, mis ei tapa, teeb tugevaks.
Mis kõige toredam selle laulupeo juures oli, on rahvamass, mis lauluväljakule kogunenud oli. Kõigil laulupidudel kus ma käinud olen, see viimane oli nüüd seitsmes, ei ole ma nii palju rahvast näinud. Ning tohutult raske oli ilusaid isamaalisi laule laulda kui kogu see mass kui üks mees püsti tõusis ja kaasa laulis. Lihtsalt klimp tuli kurku.
Aga homme näen Musit jälle.... wiiiii...
Mis kõige toredam selle laulupeo juures oli, on rahvamass, mis lauluväljakule kogunenud oli. Kõigil laulupidudel kus ma käinud olen, see viimane oli nüüd seitsmes, ei ole ma nii palju rahvast näinud. Ning tohutult raske oli ilusaid isamaalisi laule laulda kui kogu see mass kui üks mees püsti tõusis ja kaasa laulis. Lihtsalt klimp tuli kurku.
Aga homme näen Musit jälle.... wiiiii...
kolmapäev, juuni 27, 2007
Viitsimine, palun tule koju!
Tänastel lõpuaktusel, nähes sõpru lõpetamas, hakkas kadeduse uss minu sisemust närima. Aga no oleks siis viitsimist teha. Tegelt vist oleks kui motivatsioon tuleks ja labidaga lagipähe udjaks ja keegi vahelduseks sõimaks natuke. Pai-d pidavat ka aitama, aga neid mul on piisavalt ja kellelegi neid ära ka ei anna. Vot.
Sellega seoses meenub keskkoolist eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kalamees, kes pärast igat kontrolltööd või kirjandit sõimas tervel klassil näo täis, sõltumata sellest kas töö/kirjand oli suurepärane või mitte. Kõik said oma koslepi kätte. Ning pärast seda tuli hinge õhin ja andsin peas lubadusi: "Nüüd hakkan tubliks!". Aga kauaks seda oli - mitte just eriti, sest ülejärgmine päev kooli minnes oli kõik see unustatud ja sai klassikaaslastega nalja visatud.
Nüüd, tipi ajal, oleks siis keegi, kes sõimaks näo täis või loeks moraali õppimise kohta. Pigem näägutatakse ja tehakse etteheiteid või siis üldse ignoreeritakse.
Õpetaja Kalameest oleks hädasti vaja, mis sest et ma ta lemmikute hulka kooliajal ei kuulunud.
Aga nüüd on vist tõesti see koht, et "Homme hakkan tubliks ja püüdlikuks". Või siis vähemasti sügisest. Ja kui te nüüd mõtlete, et andis lubaduse ja kindlasti ta murrab seda, siis lohutuseks julgen öelda, et lubadused ongi selleks, et neid murda. Muidu pole ju millelgi mõtet.
Ja suutsingi endale mingisuguse kirjatüki valmis kribada. Ei suudagi määratleda selle kuuluvust kuhugi - moraal iseendale, haletsuskiri, kurtmine või midagi muud.
Ja sellele kõigele järgneb üks sügav ja pikk ohe..... Oehhhhh
Sellega seoses meenub keskkoolist eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kalamees, kes pärast igat kontrolltööd või kirjandit sõimas tervel klassil näo täis, sõltumata sellest kas töö/kirjand oli suurepärane või mitte. Kõik said oma koslepi kätte. Ning pärast seda tuli hinge õhin ja andsin peas lubadusi: "Nüüd hakkan tubliks!". Aga kauaks seda oli - mitte just eriti, sest ülejärgmine päev kooli minnes oli kõik see unustatud ja sai klassikaaslastega nalja visatud.
Nüüd, tipi ajal, oleks siis keegi, kes sõimaks näo täis või loeks moraali õppimise kohta. Pigem näägutatakse ja tehakse etteheiteid või siis üldse ignoreeritakse.
Õpetaja Kalameest oleks hädasti vaja, mis sest et ma ta lemmikute hulka kooliajal ei kuulunud.
Aga nüüd on vist tõesti see koht, et "Homme hakkan tubliks ja püüdlikuks". Või siis vähemasti sügisest. Ja kui te nüüd mõtlete, et andis lubaduse ja kindlasti ta murrab seda, siis lohutuseks julgen öelda, et lubadused ongi selleks, et neid murda. Muidu pole ju millelgi mõtet.
Ja suutsingi endale mingisuguse kirjatüki valmis kribada. Ei suudagi määratleda selle kuuluvust kuhugi - moraal iseendale, haletsuskiri, kurtmine või midagi muud.
Ja sellele kõigele järgneb üks sügav ja pikk ohe..... Oehhhhh
neljapäev, juuni 21, 2007
No hakkas natuke igav
| Your Summer Love Type is Go With the Flow |
 A great summer love may be in the cards for you ... or not. You'll have a fantastic time this summer, taking what comes. What you want is flexible - what you'll get is up in the air. No matter what, you'll have fun - and maybe a few flings! |
| You Should Paint Your Room Green |
 Natural and balance, green can bring both calm and growth to your life. Your green room will promote a more spiritual and peaceful outlook. Green rooms are perfect for meditation, yoga, or just day dreaming. |
Tellimine:
Postitused (Atom)