Kihnus on varemgi käidud, aga nüüd sai Ruhnu saar ka külastatud.
Ruhnu sai siis mindud rattamatkale. Rongiga sõitsime siis reede varahommikul Pärnusse. Teel sinna sai igasugu huvitavaid asju räägitud. Agne rääkis Põrgupõhjast ja Ernast ning ülejäänud seltskond jälle kuulas kõrvad kikkis.
Rongile järgnes hiline-hommikusöök-varane-lõunasöök PortArtur2-s - täidetud pannkook, mis täitis kõhu pikaks-pikaks ajaks.
6 tundi Pärnu rannas - natuke palju oli seda mõnu. Mina olin suht põlenud, Aune oli põlenud, Kristi oli põlenud, Agne esialgu ei kurtnud... Mai-Liis tegi tööd kusagil kohvikus. Ja päiksekreem siin ei aidanud =S. Aga nüüd, pühapäeval, olen ma juba kergelt päevitud kerge punaka jumega.
3,5 tundi merel loksuda ja seda keset ööd... natuke liiga palju. Eriti kui kohe korralikult loksutab. Pool üks saarele saabumine oli kui õnnistus ning voodikoht telgis oli ääretult mõnus.
Teine päev. Huvitav ekskursioon Ruhnu saare muuseumisse, kirikutesse, laada külastus.
Ratta selga sai ikka natuke ka. Ainuke probleem oli see, et maantee rattaga liivas eriti sõita ei saa. Aga Ruhnu saare rannad on imeilusad, metsarajad mõnusad, mustikaid palju, muulukad ka täitsa õige maitsega. Tuletorni juures käisime ka. Täitsa kõrge mäe otsas oli see tuletorn ja sinna jõudmine oli suht keeruline - liivased rajad ja järsk nõlv. Aga meid ootas saun ja laulvad liivad Limo rannas. Super ilm ja lainetav meri olid lausa rabavad. Õhtune päike oli eriti mõnus. Kuigi terve päev päikest väsitab suhteliselt kiiresti ja nõnda see päev mul varakult lõppeski.
Öösel sadas vihma=P. Nii mitmedki sättisid end magama tähistaeva alla õhtul, aga eriti kauaks seda rõõmu neile vist ei jätkunud, sest hakkas sadama. Aga mind see ei mõjutand, sest ma telgis ja oli ka hea soe.
Aga mis puutub sellesse stiilsesse viisikusse või õigemini kuuikusse, siis see oli rongiga Pärnust tagasi sõitev seltskond. Stiilsus sai alguse Pärnu lounge'ist Lemon. Muidu selline udupeen koht ja siis saabusime meie oma dressides ja matkakottidega. Stiilne või mis=P.
Edasi oli imeliku riietumisstiiliga inimesed rongis. Õigemini Kitty juhtis tähelepanu sellele. Esmalt oli seelikuga noormees. Selle seeliku juurde oli ka sobiv jakk. "Ilmselt matching outfit, kui ta tagasi tuleb, siis vaatame kuidas nende jalanõudega on=P", ütles Kitty kui noormees seelikus oli taaskord kasutamas esimese vaguni teenuseid. Eks siis stiilne kuuik tšekkas jalanõusid - sandaalid ja mustad sokid. Sellega oli noormees nats puuse pannud. Järgmisena tuli juba üsna kõrges eas vanem daam, kelle pluusil olid nööbid selja peal. Tekkis küsimus, et kuidas ta need kinni saab. Mina pakkusin, et ilmselt mingi vanakooli värk. Laienes see toatüdrukute ja muude taoliste kaaskondlasteni. Kolmandaks olid stiili puhtad neiud - kõrge säärega ketsid, mille nöörid pidid ilmselt olema väga korralikult ja täpselt seotud (neiu sättis ja sidus paelu väga hoolikalt), kitsad musta värvi teksad ja võrkpluus. Ainuke viga oli see, et neidude stiili juurde kuulus ka suitsetamine. Aga muud eriti nii silmatorkavat ei suutnud Kitty leida. Ülejäänud seltskond oli kuidagi hall mass.
Aga nüüd on kodus hea olla. Aga üks igatsus on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar