Ise tehtud, hästi tehtud!

Eile tõdesin üle pika aja tõsiasja "ise tehtud, hästi tehtud!" Ei saa ikka jääda lootma teiste tegutsemisele ja mälule. Järgmine kord olen targem. Vähemalt sai suurem osa tuttavatest, keda muidu ei jõua Tallinnas olles külastada, ära nähtud.
Head pühade lõppu ka siis! Poisiga teostasimeme hommikul tema esimese munade värvimise aktsiooni.

Plirts, plärts, kohe läbi on märts!

Lõpuks hakkab see paks lumekiht hääbuma. Õigemini on enamus juba hääbunud. Märtsi lõpus Inglismaale mõneks päevaks lahkudes, jäi Eesti paksu lumekihiga maha. Lätipiirist alates kattis maapinda tunduvalt õhem lumekiht - justkui oleks teise kliimavöötmesse jõudnud. Riias olid alles ainult vähesed lumevallid. Inglismaal haljendasid põllud roheliselt. ... Jah, sai reisul käidud. Soojus, rohelus, karjuvad linnud ja palju nartsisse ning otse loomulikult inglaste viisakus, soojem variant sellest.
Üsna mitmed asjad panid mind selles riigis hämmastama - Londonis nähtud mitte valgete inimeste hulk, õhukeselt riietatud ja mütsivabad iminud(nende seas ka alla kuu vanused), palja säärsed koolijütsid.. no ja kui ma veel viitsiks mõelda, siis leiaks sellesse loetellu veel mõned "hämmastused".
Positiivsel mõõdupuul jäid meelde (kauaks ajaks) - üliemotsionaalne kontsert meeskooriga, host'id (60 aastat abielus olnud vanapaar, mees küll kehva kõrvakuulmisega, aga see-eest oma pisikese autoga sõidab nagu Schumacher; teada saime ka fakti, et muidu ta käib proovides jalgrattaga -vanust 86 eluaastat!), sõbralikud inglased ja hea õlu.
No ja see lennukisõit. Peaks mainima, et see oli esimest korda lennukiga sõita. Ega ma eriti ei fänna lennukeid. Endiselt meeldib mulle transport, mis liigub mööda maismaad. Tundub kuidagi turvalisem minu jaoks. Iseenesest polnud väga vigagi lennukiga lennata - kui kuidagit muudmoodi ei saa, siis suudan lennukisse järgmisel korral istuda küll.

Poiss resideerus sel ajal natuke Tallinnas vanaema-vanaisa ja tädide valvsa pilgu all. Viimastel päevadel issiku ja Tartu vanaema hoolitseva "käpa" all. Poiss oli õnneks rahulik ja leplik - kartsin ma ju hullemat. Isegi taas minuga koos olles, polnud väga viga. Ainult suureks süleloomaks oli vahepeal muutunud. Vanaisa poolt õpetatud üksikud "tobedused" käisid ka asja juurde. :D Hullem jäi vist ära ka selle pärast, et rinnalapse staatus sai kuu enne reisi täitsa ära lõpetatud. Pärast seda on poiss öösiti ka palju rahulikumalt maganud. Kui nüüd ainult need hambad selle lapse piinamise (palavik, lahtine kõht, jaurapaura) ära lõpetaks.

Ajaloolisuse huvides...

... tuleb vist siia ikka ära märkida, et eile sada selle aasta esimest (minu akna taga registreeritud) vihma. Siiani oli ju ainult lund ja lörtsi sadanud. No ja kui päris aus olla, siis öösel tuli ka natuke lörtsi ollust taevast alla. Talvetaadil võiks nüüd lumekott lõpuks tühjaks saada. Varsti ju aprill.
Ajalooline fakt number 2 - Ülemiste järvele hädamaandus lennuk.

Need faktid on siia puhtalt selle pärast ära märgitud, et 10 aasta pärast (kui blogimine veel au sees on), saab vaadata, et mis toimus ja kuda oli.

Helgeid hetki

"Naine ilma meheta pole midagi, mees ilma naiseta pole sedagi" ütles dirigent proovi alguses ning alustas proovi.

Vingumisest ja hädaldamisest

Lumi-lumi, mulle meeldib lumi. Mulle meeldib kui seda on palju. Mulle ei meeldi kui inimesed vinguvad teemal "lumi võiks nüüd ära sulada" ja "miks seda lund peab nii kuradima palju olema". Mõtleks 2-3 kuud ajas tagasi, siis kõik õhkasid ootusest lume järele. Valged jõulud on ju ilusad! Aastavahetus peab ka ikka valge olema! No ja kui see õnn saabus, siis esialgu olid kõik sillas. Praegu, kui võiks nautida ja õnnelik olla. Okei-okei, tuisk, igapäevane lumerookimine, lumest umbes tänavad, jalakäiate suhtes ükskõiksed majaomanikud (no ürita läbi lahtise lume vankriga ägada) - need ajavad mul ka harja teinekord punaseks. Täna häiris mind natuke see, kui niigi lahtise lume all olevale sõiduteele üks tädi kühveldas kõnniteelt lund. Ilmselt lootusega, et küll autod ära viivad ja laiali sõidavad. Lumevall kõnnitee ja sõidutee vahel takistas ilmselgelt tädi vaatevälja. Seda lund seal sõiduteel oli piisavalt - isegi liiga piisavalt. Lausa nii piisavalt, et kui sahk ükskord sealt üle sõidab, siis sinna kõnniteelt kühveldatud lumi on tagasi kõnniteel.
Aga siiski, kui pole rahauputust, siis on vähemalt lumeuputus - MASU (täpe ja pupu) aja rõõm. Ei pruugi ju lähimatel aastatel enam nii ilusat talve tulla. Kõige lõbusam siiski ootab meid ees - sula.
No ja kui natuke lume üle kurta, siis ristmike ümbruses võiksid need lumekuhjad kordi madalamad olla. Isegi see normeeritud meeter ja natuke peale lumekuhi segab vaatevälja. Eriti popid ja lahedad sportautod ei paista ju nende tagant välja.

Aga no reaalne elu on see, et eestlasel on loomuses vinguda ja hädaldada. Kunagi ei olda rahul sellega, mis on. Sellega meenub aastaid tagasi kuuldud väliseestlase märkus suviselt palaval päeval ühistranspordis, kui kohalik eestlane ütles: "See kuumus võiks taanduda!". Väliseestlane sellepeale: "Te pole kunagi rahul sellega, mis on - kui on lumi, siis tahate et kiiresti soojaks läheks, kui on soe suvi, siis te ihkate jahedust ja lund."