Ja kohe on läbi ka see kuu.
Kalendri järgi on käes kevad, mis mõnikord aknast välja vaadates peitu poeb. Küll on peidu paikadeks valged pilvetuustid või siis hoopis sajupilved, mis pillavad ülevalt alla kas vihma või lörtsi. Kuid iga päev aina rohkem aknast sisse piiluv päike tõstab tuju ja kuivatab teid. Nii mõnus on lükata vankrit mööda kuiva ja lumevaba teed. (Kui nüüd linnavõim ja kojamehed selle libedusetõrjeks maha puistatud graniidiklibu ka kokku pühkiks.) Emajõe ääres oli kevadet juba üsna mitu nädalat tagasi näha - jõgi oli jäävaba ning aerutajad tegid trenni, pardid ujusid ning püüdsid jalutajate pilke kui ka toidupalukesi, mida jalutajad neile viskasid. Partide seas sebisid ka tuvid ja mõned nahhaalsed varblased, kes endast suuremad saiatükikesi teiste eest ära pätsasid.
Kevad ei ole mitte ainult õues vaid ka telekanalites. Algasid ju kevadhooaja saated ja telesarjade uued hooajad. Eriti suurelt võttis (ja võtab ka hetkel) ette tv3 saatega "Eesti otsib lemmiklaulu" (superstaare vist ikka igal hooajal toota ei ole võimalik). Kontserdina on see saade täitsa vaadatav, sest ometigi on igati väärt laulud ju esitamisel (suurepärase Akadeemia valitud ikkagi). Kuid lemmiklaulu valimine on sama suhteline kui iga inimese maitse eelistuse üle vaidlemine (lihtsamalt öeldes - maitse üle ei vaielda). Esimene saade tõi lavale meeldivaid üllatusi - Henri Laks "Tule kui leebe tuul" esitusega ja Tanel Padar oma padarlikul viisil esitamas laulu "Aita mööda saata öö". Kui Laks laulma hakkas, siis meenus mulle rohkem aastate tagune Eurolaulu eesti voor, kus ta oli veel noor ja sale. Hetke pilt näitas aga, et aeg teeb oma töö - ka artistidega (tundub, et see ei kehti Marju Läniku kohta, kes näeb praegu välja samasugune kui 20 aastat tagasi). Laksi hallid juuksed ja tagasihoidlik ning lihtne lava out fit tundusid üleslöödud Maarja-Liisi, Läniku ja Heidi Tamme vahel kuidagi kodune ja hingelähedane. Kuigi Laks oli oma esituses kunagise sära kaotanud, polnud väga vigagi, ning laul oma väärtust ei kaotanud. Tegel't ei kaotanud ükski selles saates esitatud laul oma väärtust. Küsitav oli muidugi Termika "Juulikuu lume" asukoht selles kategoorias. See pigem rokilik lugu. Kui termika lugudest valida, siis ehk oleks omakoht olnud seal Evelin Samueliga esitatud duetil "Kaitseta". Aga see on jällegi minu arvamus. Kahjuks on praeguseks hetkeks tv3 lehelt võetud akadeemiale esitatud laulude nimekiri maha võetud (oleks pidanud endale selle ära ikka kopima).
Kui muudest muusika saadetest rääkida, siis ega neid eriti ei ole. Ainsa jälgitavana hoian pilku peal sakslaste superstaari otsinguil - Tirtsikas võiks muidugi ka oma sulekest sellel teemal keerutada (nagu eelmisel 2 hooajal), aga tal vist suuremat sorti kevad väsimus peal.
Kalendri järgi on käes kevad, mis mõnikord aknast välja vaadates peitu poeb. Küll on peidu paikadeks valged pilvetuustid või siis hoopis sajupilved, mis pillavad ülevalt alla kas vihma või lörtsi. Kuid iga päev aina rohkem aknast sisse piiluv päike tõstab tuju ja kuivatab teid. Nii mõnus on lükata vankrit mööda kuiva ja lumevaba teed. (Kui nüüd linnavõim ja kojamehed selle libedusetõrjeks maha puistatud graniidiklibu ka kokku pühkiks.) Emajõe ääres oli kevadet juba üsna mitu nädalat tagasi näha - jõgi oli jäävaba ning aerutajad tegid trenni, pardid ujusid ning püüdsid jalutajate pilke kui ka toidupalukesi, mida jalutajad neile viskasid. Partide seas sebisid ka tuvid ja mõned nahhaalsed varblased, kes endast suuremad saiatükikesi teiste eest ära pätsasid.
Kevad ei ole mitte ainult õues vaid ka telekanalites. Algasid ju kevadhooaja saated ja telesarjade uued hooajad. Eriti suurelt võttis (ja võtab ka hetkel) ette tv3 saatega "Eesti otsib lemmiklaulu" (superstaare vist ikka igal hooajal toota ei ole võimalik). Kontserdina on see saade täitsa vaadatav, sest ometigi on igati väärt laulud ju esitamisel (suurepärase Akadeemia valitud ikkagi). Kuid lemmiklaulu valimine on sama suhteline kui iga inimese maitse eelistuse üle vaidlemine (lihtsamalt öeldes - maitse üle ei vaielda). Esimene saade tõi lavale meeldivaid üllatusi - Henri Laks "Tule kui leebe tuul" esitusega ja Tanel Padar oma padarlikul viisil esitamas laulu "Aita mööda saata öö". Kui Laks laulma hakkas, siis meenus mulle rohkem aastate tagune Eurolaulu eesti voor, kus ta oli veel noor ja sale. Hetke pilt näitas aga, et aeg teeb oma töö - ka artistidega (tundub, et see ei kehti Marju Läniku kohta, kes näeb praegu välja samasugune kui 20 aastat tagasi). Laksi hallid juuksed ja tagasihoidlik ning lihtne lava out fit tundusid üleslöödud Maarja-Liisi, Läniku ja Heidi Tamme vahel kuidagi kodune ja hingelähedane. Kuigi Laks oli oma esituses kunagise sära kaotanud, polnud väga vigagi, ning laul oma väärtust ei kaotanud. Tegel't ei kaotanud ükski selles saates esitatud laul oma väärtust. Küsitav oli muidugi Termika "Juulikuu lume" asukoht selles kategoorias. See pigem rokilik lugu. Kui termika lugudest valida, siis ehk oleks omakoht olnud seal Evelin Samueliga esitatud duetil "Kaitseta". Aga see on jällegi minu arvamus. Kahjuks on praeguseks hetkeks tv3 lehelt võetud akadeemiale esitatud laulude nimekiri maha võetud (oleks pidanud endale selle ära ikka kopima).
Kui muudest muusika saadetest rääkida, siis ega neid eriti ei ole. Ainsa jälgitavana hoian pilku peal sakslaste superstaari otsinguil - Tirtsikas võiks muidugi ka oma sulekest sellel teemal keerutada (nagu eelmisel 2 hooajal), aga tal vist suuremat sorti kevad väsimus peal.
