Eks inimesed ole erinevad ja omavad erinevaid arvamusi. Seda just teemal "Miks väikelapsega emad "meietavad"?" Mina olen ka seda tüüpi inimene, kes kipub meietama. Aga see kestab teatud vanuseni. Päris pisikestega tegeledes ollakse ju nagunii käest-jalust lapse tegemistega seotud. Need tegemised on ju täiesti igapäevased. Mõneti kõlavad küll kentsakalt, aga neis ei ole ju miskit valesti.
Me sööme - vastsündinu ju ei söö veel ise, eriti kui põhitoiduks on rinnapiim.
Meil on kaka püksis! - Ok, ääretult veider ütlus. Aga no paratamatult on ema (või siis isa) sellega seotud. Imikul on keeruline oma peput pesta, rääkimata siis mähkme vahetamisest.
Meil on palavikupoisid külas/Me oleme haiged. - no, mul küll pole südant jätte pisikest üksinda palavikuga maadlema. Eriti kui palavik on ebanormaalselt kõrge.
jne
Need on ju need tegemised, millega ollakse nagunii seotud. Ka mõtetes. Alates hetkest, kui laps hakkab ka iseseisvalt tegutsema, hakkavad need "meied" vähehaaval kaduma. Isegi kui mähkmeiga vaatamata vanemate püüdlustele ei taha lõppeda, kaob ka see kuigi püksi tegemise teema kestab edasi. Seda võib vist seletada sellega, et emme-issi jaoks on laps juba piisavalt suur, et potil käia.
Aga tulevad asemele ka uued "meied". "Meie joonistame.", "Meie jalutame." jne. Seda siis ilmselt algava puberteedieani, kus teismeline leiab, et vanemad on ajast ja arust ning elust-olust ei tea nad tuhkagi. Aga selle kohta oskan kirjutada ilmselt nii umbes 15 aasta pärast. :)
Mida ma ei kannata? Seda kui lapsevanem (enamasti ema) kanaematseb - st. arvab, et laps ei saa ilma temata hakkama. Eriti kui laps on juba lasteaiaeas (3-aastane).
Niiihhh... sain ära kirjutatud. Kui keegi jälle mu "meietamise" kallal nokib, siis saan ta sellele postitusele suunata.
2 kommentaari:
Sina oled selle nii ilusti alati ära seletanud, et vaevalt kellegi tuleb pähe veel nokkida ;). Kuni mingi ajani on just väga raske rääkida lapsest, kui TEMAST, mitte meist. Issi esimene kõne haiglasse oli ju ka :"Mis te teete?" :P
Mnjahh... seletan ära ühele seltskonnale, siis tuleb paratamatult järgmine seltskond, kellele on taas vaja seletada. :D
Aga jah... alla aastane on ikka nii pisi, et üksi ta hakkama ei saa. 7-aastane ka alati üksi hakkama ei saa ja vajab lohutust. Niiet... kui tundub õige "meietada", siis tuleb seda ka teha. :D
Postita kommentaar