Mullased näpud ja muud loomad

Siukeste soojade ilmadega pole mul kannatust näppusid mullaseks teha. Eriti veel päevasel ajal, kus päike on eriti tige. Täitsa normaalne nähtus on minna kell 10 õhtul aeda ja mõned naadi ja nõgese puhmad välja tarida (sääsed eriti palju toimetada ei luba) ning veidi kohendada ka mu ainsat arvestatavat peenart selles majapidamises - 3 nelki, pojeng, meelespea ja maitsetaimed - piparmünt, salvei, tüümian, iisop ja till ning varsti lisandub murulauk, mis siiani naadipõllus vapralt on vastu pidanud. Tõsi ta on, et sellise õhtuse natukese naadi noppimisega eriti kaugele ei jõua. Kohe alguses poolest hävitatud naadipõllust on saamas varsti taas tervik. Sealt päästetud maasikad andsid 5 marja - nüüd ilmselt tõmban need halastust tundmata sealt peenrast välja. Saab kevadel uued ja tugevamad taimed asemele tuua. Üldse peab mõtlema mis ja kuhu.
Mulle endale meeldiks püramiidi variant. Võtab vähe ruumi, saab ise teha, rohida on lihtsam ja mõjub efektsemalt kui lihtsalt peenar. Üldse tahaks veel palju asju, aga peab ka mõtlema mida jaksab ja jõuab teha. Hetkel on olulisem üks liivakast kusagilt sebida. Poiss juba vaikselt kasutab vaba mullapinda kühveldamiseks ja seal palja peega istumiseks.
Unistused: kompostikasti ehitus, marjapõõsad, mõned lilled, naadivaba muru.

Loomadest. Kõige meeldivam loom on siil. Temast on aias isegi veidi kasu - aitab teine tigusid hävitada, aga no ilmselgelt on meie aias neid tigusid mitmele siilile ja mitme talvevaru jagu.
Hiired on vallutamas. Õhtuti, köögist kobistamist kuuldes, on teada kes möllab. On teised juba eriti nahhaalsed. Mehhaaniline ründeatribuutika ootab poest kojutoomist. No ja siin kodus olen miskipärast mina see, kes pidevalt hiirtega kohtub. Ilmselt hiired fännavad mu ehmatamist, sedasi arvab vähemalt A. Üht hiirt silmasin ma täna lausa kompostihunnikus.

Ehjahhh... pilte ma täna ei viitsi lisada, ehk kunagi tuleb ülevaade meie aiast, mida on piisavalt natuke.