raamatukiri

Aga minul on see 5 tundi nädalas enda jaoks. Õigemini 2x2,5 tundi. See on siis see aeg, mis kulub Tallinna ja Tartu vahel sõitmiseks kas rongi või bussiga.

Seda aega kasutan kas lugemiseks, läpast filmi vaatamiseks, ristsõna lahendamiseks või muuks taoliseks. Mõnikord on isegi vardad käes. Nende varraste peale küsis mu tibist õde, et kas mul imelik ei ole kududa. Igasugu valmis asju saab ju poest osta, mida neist ikka ise teha.

Märtsis oli Apollo raamatupoes mingine raamatu kuu, kus paljud raamatud olid odava hinnaga. Ostsin siis 2 raamatut. Valisin pildi järgi. Ja kuna kaks sarnast raamatut olid kõrvuti siis võtsin mõlemad. Hiljem lugedes sain aru, et oligi vaja mõlemad raamatud võtta.

Raamatud räägivad ühest väikesest poisist, kelle vanaisa käis Aaftikat avastamas ning on viimased 4 aastat kadunud olnud. Kui külakese ärimees otsustab Arturi ja ta vanaema nende kodust välja tõsta, siis otsustab poiss otsida üles aarde, mille vanaisa olevat aeda peitnud ning mille kohta vanaisa oma reisipäevikutes oli kirjutanud.
Ühel õhtul algasidki poisi seiklused minimoide maailmas ja lõppesid need teises raamatus.

Soovitan kõigile, kuigi tegemist on lastele mõeldud raamatutega.