Head Eesti iseseisvus päeva neile, keda eile lipu heiskamisel ei kohanud. Vaatamata meie arktilisele (miski pärast oleme järsku arktikasse kogunenud) kliimale, oli inimesi Toompeal lossi hoovis päris palju.
Aga mis kõik sellele eelnes :p...
Alguse sai kõik juba neljapäeval, kui Agnega omi (naiskoori) tüdrukuid Tipikate marssima agiteerisime. Vastused olid enamasti "Ei!". Põhjused enamasti: "Külm on!", "Nii vara!", "Mõni kord tahaks magada ka hommikul!" jne.
Ühest meie agitatsioonist:

Agne: Mis kurat toimub? Kõik tahavad meeste kaisus magada!! Võtke mehed kaasa ja siis vuttvutt kallistage end pika hermani all koos kuuma teega. mõtle kui romantiline :P

Reedel käisin avamas ka tudengimaja - Krambambuli ei puudunud ürituselt. Igatahes sa väga hea tuju, mida Katiga käisime Hesburgeris leevendamas. Mõjus küll. Aga Ivo, sinult ootan ma nüüd Krambambuli retsepti :)!
Ja sellele kõigele järgnes lihtsalt üks meeldiv öö meeldivas seltskonnas sauna, lauamängude, hea muusika ning kõige muu sinna juurde kuuluvaga. Igati lahe oli.
Plaanisime ka minna kell 10.00 paraadi tegema, aga plaaniks see jäigi, sest see kerge karge külm mõjus natuke rohkem kui arvasime - külm võttis meie entusiasmi ära. Aga öösel harjutatud presidendi marss ning "Tervist härra President!" jääb nüüd kauaks meelde.
Kella viie ajal vajus küll pool seltskonnast tiksuma, kuid kell 6 olid jälle kõik jalul ning seadsime sammud Söögiplatsile, kus hakkasid kõhtu täitma hamburgerid ja soojendama soe tee.
Ja eks siis oligi siis see aeg kui massid Toompeale hakkasid liikuma. Naiskoor, sel korral ilma oma vimplita ning lüües massiga (~70-st oli kohal 5), palusid poliitilist varjupaika meeskoorilt. Ja seda me ka saime.
Vaatamata temperatuurile, mängis Toompeal ka puhpilli orkester. Isamaalised laulud said lauldud koos rahvaga ning kõlasid eriti uhkelt.
Tipikad marssisid koos Eesti Meestelaulu Seltsi ning korporatsioonidega Reaalkooli juurde ning ka seal sai traditsioonilised teod tehtud.
Lõpuks jõuti siis BeerHouse'i, kus sai end kosutada tee ja pirukatega ning naerda ning vestelda. Seltskonnaks olid riismed TTÜ naiskoorist ja meeskoorist. Õlled joodud ja hea tuju olemas, suunduti seltskonnaga (5 tipikat ja 2 pedakat) siirdutud Raekoja platsile vaatama akadeemiliste organisatsioonide marssi. Külma peletuseks tühjendati ka viimased Jäägermeistrid, neid oli koguni kaks.
Lõpuks maanduti Suur-Karja Patricus, kus sai söödud üks korralik lõuna ning naerdud nii et kõhud kõveras.
Koju jõudsin enne 5 õhtul... viimasest unest oli möödas 33 tundi, aga magama ikka ei läin'd. Ei saa ju jätta vaatamata aasta suursündmust - "pingude paraadi". See ära vaadat' läksin magama...kell oli 23:00. Oma ülevalolemise rekordini jäi veel natukene aega.

Järgmise blogini siis.