Kirjaoskusest

Eestlane võitis rahvusvahelise loodusfotode konkursi | ERR Uudised

Tore uudis ju. Tasemel värk.
Aga see uudise keeleline külg - või ma olen ainuke, keda sealne sõnakasutus häirib. Mu eesti keel pole küll see kõige tugevam, aga siiski:

• Kui kategoorial on nimi, siis minu mäletamist mööda kirjutatakse nimed suure algustähega (nagu raamatute pealkirjadki). Jutumärgid on vähemalt pandud.
  
• ning "Tema fotol oli kujutatud..." - Kas fotot pole enam? Kas foto oli joonistatud abstraktselt, et on vaja seletada mida kujutati? Oleks ju piisanud "Pildistatud oli..." või "Tema fotol on..." või siis "Ta oli pildistanud..."
  

Kas ainult minul on karjuv vajadus neid vigu parandada ning ajakirjandusele keelekorrektorid külla saata?
Keeleliste kahtluste korral aitab SEE.

Tahaks!

Tahaks! Esimest korda viimase 8 kuu jooksul tahaks aega. Aega üksi olla. Aega üksi olla ja mõelda. Mõelda olnule, olevale ja tulevale. Aega lihtsalt olla.

...

Mõtlesin, et hakkan lugema (sõrmed väsivad ju pidevast liigutamisest ära). Haarasin paar nädalat tagasi riiulist raamatu - Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis". No mitte ei edene selle raamatu lugemine. Olen jõudnud leheküljele 60. Aga nüüd ma külastasin siinset linnaraamatukogu ning võtsin lugemiseks Anthony Bourdain'i "Avameelselt köögist e. seiklused kulinaarses allilmas". Esimese õhtuga jõudsin kaugemale kui 60. lehekülg. Ilmselgelt ei ole must hetkel ühegi SUURE kirjaniku ilukirjanduslike teoste lugejat.

Poolikutele käsitöödele lisandus siis üks poolik lugemine.

Miks...

... satuvad kõik toredad ja mõnusad asjad ühele ajale?
1. TTÜ naiskoori ja Emajõe Laulikute spordipäev + meeskooride korvpall
2. Paunvere väljanäitus ja laat
3. mingi asi on veel

ja mina lähen hoopis poja vana-vanaonu juubelile (vabatahtlikult sunniviisiliselt). Samas, kui sellele päevale on omane sügiseselt sügisene ilm, siis on siseruumides just parem olla.