kummitab

Kui naine armastab meest...

No ma arvan, et paljud teavad kuidas selle Kukerpillide laulu sõnad edasi lähevad. Kes ei tea, see lugegu SIIT. Miks ma sellise tühise märgi "maha panen" - lihtsalt selle pärast, et viimased hea mitu päeva on see laul tegemiste-toimetamiste juures kummitanud. Ja jõudsin ma järeldusele, et antud lugu on meeste egode upitamiseks kunagi ilmselt kirjutatud.

Kui naine armastab meest,
kõik tööd teeb ära ta eest.
Ta tassib puid ja peseb nõud,
remondib auto, lapsi koju toob.

No ilmselt ma olen imelik, aga ega naine ainult mehe pärast puid ei tassi ega nõusid pese. Naine tahab ise ka soojas toas ja puhtas köögis toimetada. Ja no kes teine ikka naisel toa soojaks kütab ja nõud ära peseb, kui mitte ta ise. Pigem teeb naine kõik asjad ise ära, sest kui ta peaks mehe takka ootama hakkama, siis ta jääbki ootama.

No aga tegelikult võib ju laulu enda täiesti õnnestunuks lugeda. Kuigi originaalis on laulu sisu hoopis miskit muud.

Juurdehindlus poodides

Eks ta ole ammuteada tõde, et meie kaubandusketid lisavad toote sisseostu hinnale kenakese protsendi. See protsent on päris kenake, kui arvestada täna endale soetatud trikood.

Kui poes näed endale vajalikku eset lausa jahmatavalt odavalt, siis ikka ostad selle endale. Nõnda minagi. 2 eurot ujumistrikoo eest on päris odav, kui nii saab öelda. Et pole ka kahju kui trikoo kaua ei kesta. Kodus hakkasin siis selle oranži sildi all olevaid teisi sildikesi uurima. Päris korralikult teineteise peale kleebitud, aga lahti ma nad kookisin. Trikoo oli lausa teist korda allahinnatud. Eelmine soodushind oli tõhus 8,65, vanas vääringus 135 krooni ja 34 senti. Pärast pisikest küünetööd jõudsin esialgse hinnani -13,88 euri (217,20 krooni). Nii et päris soodus ost siiski. Iseasi kaua need õmblused vastu peavad. Eelmine trikoo (~150 eek) hargnes mõnest kohast lahti pärast kolme kuud regulaarset (2 korda nädalas) kasutamist. Aga pidas tublisti vastu 9 kuud enne kui tagumik hõredaks kulus.

Loen, loen, loen

Koostasin endale kohustusliku lugemise nimekirja. Hetkel on seal 24 erinevat nimetust. huvitav, millal ma need küll loetud saan? :P Nojahh....ehk läheb nendega kiiremini kui praegult loetav Poirot' lühijuttude kogumik, mida olen lugenud varsti 1,5 aastat. :P Vahepeal tuleb veel aiatööde periood. Aga kuidagi ehk jõuab. Maailmaklassika ja eesti kirjandus - hea menüü tõotab olla. Ajakirjandust ma lähitulevikus kohe kindlasti mitte oma lugemisvarasse ei taha.

Pesa punumine

Ei, tuba ei ole veel valmis. Aga suurelt jaolt on pahteldamistööd nüüd lõppenud ja jätkata saab eriti suurejoonelise lihvimisaktsiooniga. Eriti suurejooneliselt saab olema tolmu. :P

Pahteldamistöid olen vaikselt minda toimetanud. Täpselt nii vaikselt nagu järeltulev põlv on lubanud toimetada. Mõnes kohas on nende pisikest abikätt ka näha. Eriti selle suurema tegelase abikätt. Ei saa ju tema kehvem olla ja pahteldamistöödest kõrvale jääda. Seega on mõnes mitte tarvilikus kohas ka pahtlit näha. :)

Jah, vaikselt hakkab kohale jõudmine vanemate öeldud tarkustera - aasta ja tuba. Aga no suurelt jaolt seisis meil tegemine ka akende taga. (Loll on see, kes vabandust ei leia - onja?)

Aga vahepeal tegelesin ma millegagi, mis ka lõpptulemuseni on jõudnud. Seda siis 99,9% ulatuses. Nimelt köögitoolid vajasid hädasti abikätt. Muidu oleks nad endale ilmselt ise "käe" külge pannud. Olid teised juba kulunud ja väsinud. Pärast igat toolil istumise korda võis tooli alt kokku pühkida poroloonitolmu. Tüütas nagu ära selline tegevus.

Toolid enne - üks juba lahti võetud, teisel jäljed pudru söömisest ja kolmandal jäljed munavalgevahust

Suurema tõuke toolide korda tegemiseks andis ema, kes kapist oli leidnud mööbliriide jupikese. Tema muidugist mõtles seda meie suuretoa tumbade peale, aga toolid olid vaja enne korda teha. Ja peaaegu täpselt oli seda riiet - 5 tooli ja veel ühe toolipõhja jagu.

Toolide korda tegemisel oli tööd palju. Kõige mustem töö oli vana riide maha võtmine. Katte kangas oli mõnel toolil lausa nii kulunud, et paistis õige hästi läbi. Toolipõhja poroloon oli kohati kuivanud ja rabe. Tooliseljatoe pehmenduseks pandud õhuke poroloon oli muundunud kleepuvaks punaseks kihiks. Selle põrandale kleepunud ebemeid leiab veel praegugi köögi põrandalt. Kõige lihtsam töö oli uue katteriide peale panemine. Eriti mõnus oli klambrilööjaga klambrite klõbistamine. Natuke sai ka käsitsi õmmeldud neid katteid. Seljatoe uue katte küljed sai lausa õmblusmasinaga kokku lastud. Kõige tüütum töö oli toolide värvimine. See oli lausa saaga. Mõnda tooli sai värvitud lausa mitu korda, sest parandustöid oli vaja teha ja parandustööde parandustöid korra ka. Lihtsalt avastasin, et esimesel värvimise korral on jäänud ühe tooli jala üks külg värvimata. Ja kui parandustöö oli kuivanud, siis avastasin, et see jalg oli endiselt värvimata. Tooli seljatoa raam vajas kohati natuke liivapaberitki.

Valmis nad lõpuks said.

Valmis!