kolmapäev, november 10, 2010

Pesa punumine - vastu talvele

Pole kaua kirjutanud pesa punumisest. Ega tegelikult palju polegi kirjutada. Siiani oleme tegelenud nende asjadega, mis on olulised majas elamiseks ja remondi jätkuks.

Üks suuremaid ettevõtmisi oli elektrikilbi vahetamine. Vana ja amortiseerunud vaheti uue ja popi vastu. Aega kulus 1 päev. Aga no seda tegid ka selle ala spetsid. Natuke oli vaja ka väljas pool maja seinu juhtmetega toimetada. Just selle toimetamise ajal otsustas pisut vihma sadada (see väga mehi ei heidutanud) ja natuke välgutada. See viimane võttis meestel südame natuke puperdama, sest üks nendest just samal ajal just oli elektrijuhtmed näpus redelil toimetamas. Aga kiirelt ja korralikult sai asi tehtud.

Juunis puhtaks kraabitud gaasipliidi otsustasime siiski välja vahetada. Sellisel lihtsal põhjusel, et ei küpsetanud see ahi mitte üldse. Kui ahjupott täita sealiha tükkide ja porgandi ja puljongiga, siis peaks teoorias kõik see 2 tunniga valmis küpsema. Võta näpust - porgand, mis oli kuubikustatud, jäi ikka pooltooreks. Nii saimegi uue ja töötava ahjuga pliidi omanikeks. Olgu öeldud, et esialgu poeukselt paistnud suurest valikust pliitidest, polnud lõpuks valida just paljude vahel. Sõelale jäi 2 või 3 pliiti. Ühe energiaklass ei sobinud meile, teise gabariidid olid meie jaoks valed ja nõnda jäigi see kolmas.

Augustis sai A oma esimese korstna ehituse tehtud. Vana korsten pärast paari haamri koputust vajus koosta lahti. Korrast ära korstnale juhtis tähelepanu ka naabrimees (väikest viisi korstnapühkija peale kauba), kes oma korstent ehitas ja katuselt nagu muuseas ka naabrite katuseid silmitses. No korsten oma gabariitide ja sisuga on muidugi paras žedööver. Aga valmis ta sai ja tõmbab ka. Muidugi vajaliku ehitusmaterjali toomist ehituspoest ei hakka kirjeldama ega kommenteerima, aga loodame, et auto andestab meile selle ja teenib meid truult edasi.

Vana ja uus








Järgmine projekt oli "Puupliit töökorda". Ehk siis uus pliidiraud. See aga tähendas taaskord natuke pottsepa töid. Said needki tehtud. Pliit ise on muidugi paras žedööver taaskord (üldse on siin majas palju žedöövreid). Esmalt tuhaauk on meeletult suur. Suvel tühjendasin seda tuhast - sain pool 40-liitrisest prügikotist täidetud. Selle tuha kätte saamine oli ka muidugi paras tegemine - tuhaaugu uks, võrreldes augu enda gabariitidega, on ikka üsna pisike ja rääkimata siis selle tuha augu sügavusest. Igast nurgast kühvliga tuhka kätte ei saa. Aga kui natuke kogemust juba kogunes, siis sai enamvähem tühjaks selle augu. Küpsetusahju uks on ka ühest hingest lahti, aga selle üle väga ei põe. Kunagi hiljem laseb uue pliidi laduda, siis saab korraliku ahju ka sinna sisse. Ja kui korstna tõmbelõõr peaks teoorias olema vaadeldav ahju alt lõõrist, siis sinna piiludes vaatas vastu sein. Nii et ma parem ei kiusa end mõttega "Kuidas küll selles ahjus asjad valmis said?". Põnevam oli hoopis ahju sisu - sokk ja tellis. Soki olen juba ära visanud, aga tellis kükitab veel truult ahjus. Mine tea - äkki on see sihtotstarbeliselt seal ja selle eemaldamisel vajub miskit kokku.

Õues toimetamistest
Suvel sai laps endale ka liivakasti, mis on üks tema lemmik hängimiskohti. Emme, issi ja teised peavad ka end seal mõnikord liivaseks tegema.
Äralõpnud varesega monoliitsest raudbetoonist tiigi lammutasime ka ära. Ei näinud sellel tiigil mõtet.
Kui suvel mõtlesime, et viletsad õunapuud võtame maha. Hehh! Esialgseks mõtteks see jäi, sest päris korralikud õunad kasvavad puude otsas - Antonovka, Martsipan, Sidrunkollane, Tartu roos, Paide taliõun, Valge klaar ja veel mõned, keda me ei suutnud määrata. Lisaks on paar õunapuud perepuud. Nii palju siiski sai tehtud, et puud võtsime madalamaks. On tulevikus lihtsam hooldada ja õues ka rohkem päikest. No ja õunu oli ka selaastal meie aias üsna palju. Kahjuks ei jõudnud pooli õunu moosiks teha. Aga õunamahla sai küll üsna natuke. Antonovkast nii umbes 30 liitrit.
Lillesibulad pistsin isiklikult mulda. Nartsissid ja tulbid. Kuna kõik tahaaeda ei mahtunud, siis mõned sibulad pistsin ka maja ette Valge klaari alla. Eks näis mis ja kes neist kevadel õisi näitab. Ning otseloomulikult sattusin ma seemnepoes vaimustusse igasugustest seemne pakkidest. Eks näis kas mu hulljulge plaan kevadel (või siis juba veebruaris) tulemusi hakkab andma. Enne tuleb välja mõelda kuhu mis aias käima hakkab. Aga olgu öeldud, et ostetud seemne pakkide seas on lisaks lilleseemnetele ka mõni kõrvits ja kurk.
Lohakaks muutunud komposti hunniku aia nurgas kujundasime natuke ümber. Sealt alt ilmus täitsa arvestatav hulk mustamulda, mida saame aias lohkude ja peenarde täitmiseks kasutada. No ja üks püham eesmärk sellel ümberkaevamisel oli ka aianurgale ligi pääsemine - saab ju sinna siis kompostikasti ehitada.

Lemmikloomad - hiired. No lugemine läks sassi, aga lõksuga oleme kinnipüüdnud vist 6 hiirt. Neist 2 saime kätte ühel õhtul ühe lõksuga 10-minutise vahega. Neil ilmselt infovahetus ei toiminud.

Magamistoa remondist kirjutan mõnes teises sissekandes.

No ja nüüd kui kõik meeldetulnud kirja pandud, selgub, et ikka üksjagu on tehtud. Esialgu mõtlesin, et ega pikka heietust ei tule, aga võta näpust.

teisipäev, oktoober 19, 2010

Sõnad ongi valusad

Mul on kohati vastik iseloom, mõttemaailm. Teinekord ütlen isegi oma mõtteid mõne jaoks mõtlematult välja. Tegelikult mõtlen ma enne täitsa mitu korda kas öelda või mitte - elu on seda lihtsalt õpetanud. Aga ma ütlen ikkagi. Kui ma ei ütle, siis jälle keegi leiab põhjust öelda "Miks sa ei öelnud midagi?" või siis "Võinuks siis mainida!". Aga no vahet pole, ikkagi olen mina vastik inimene, et julgen öelda või teisiti mõelda.

pühapäev, oktoober 17, 2010

Lihtsad asjad vol2

Minu väike panus siia Lugemisaastasse.
Lõpetasin just Maeve Harani raamatu "Vaht Cappuccinol e. ...". Ütlen ausalt - mulle meeldis ja kohe väga. Kui rikkaks saan, siis ostan endale raamaturiiulisse selle raamatu (praegune raamatukogu variant). Raamat on täpselt selline, et kui miskit nihu läheb, siis on hea riiulist võtta, lugeda paar peatükki ja mõelda, et rohkem polegi õnneks vaja. Triigitud salvrätid, seente puhastamine, triigitud voodipesu jne... - kellele seda käekell-iPodi ikka vaja on, kui on olemas lihtsad asjad.
Kuigi alguses tahtsin mõnele Rõõmutoojale vastu vaielda, siis pikema mõtlemise järel on neil täitsa tõetera sees. Võib-olla minu jaoks küll natuke vale mätta otsast, aga siiski.

reede, september 10, 2010

Lihtsad asjad

Mulle meeldivad lihtsad asjad - pehme tool, kandiline laud, praksuv kamin, soe tee jne.
Mulle meeldib vaadata toredaid ja lihtsaid asju - õitsvaid lilli, lapse maailma avastamist, sumisevaid mesilasid, seeni metsa all (ka kärbseseeni).
Ma ei oska vaimustuda uutest iPod'idest ega teistest imevidinatest. Vähemalt praegusel perioodil mitte. Ehk 30 aasta pärast on vaimustus suurem. Ehk tahan siis olla popp ja noortepärane ning ajaga kaasas käia. Ei teagi mis 30 aasta pärast on. Eelmise sajandi lõpus valmis vorbitud filmides, kus tegevus toimub aastal 2025, lendasid autod, paralleelne elu käis Marsil ja kõik söödav oli kokku pressitud tuubidesse.
Praegu piisab mulle samovarist, vanast grammofonist ja vokist, millel memm järgmist ketrust teeb ning podisevast ühepajatoidust puupliidil.

neljapäev, september 09, 2010