Ajaloolisuse huvides...

... tuleb vist siia ikka ära märkida, et eile sada selle aasta esimest (minu akna taga registreeritud) vihma. Siiani oli ju ainult lund ja lörtsi sadanud. No ja kui päris aus olla, siis öösel tuli ka natuke lörtsi ollust taevast alla. Talvetaadil võiks nüüd lumekott lõpuks tühjaks saada. Varsti ju aprill.
Ajalooline fakt number 2 - Ülemiste järvele hädamaandus lennuk.

Need faktid on siia puhtalt selle pärast ära märgitud, et 10 aasta pärast (kui blogimine veel au sees on), saab vaadata, et mis toimus ja kuda oli.

Helgeid hetki

"Naine ilma meheta pole midagi, mees ilma naiseta pole sedagi" ütles dirigent proovi alguses ning alustas proovi.

Vingumisest ja hädaldamisest

Lumi-lumi, mulle meeldib lumi. Mulle meeldib kui seda on palju. Mulle ei meeldi kui inimesed vinguvad teemal "lumi võiks nüüd ära sulada" ja "miks seda lund peab nii kuradima palju olema". Mõtleks 2-3 kuud ajas tagasi, siis kõik õhkasid ootusest lume järele. Valged jõulud on ju ilusad! Aastavahetus peab ka ikka valge olema! No ja kui see õnn saabus, siis esialgu olid kõik sillas. Praegu, kui võiks nautida ja õnnelik olla. Okei-okei, tuisk, igapäevane lumerookimine, lumest umbes tänavad, jalakäiate suhtes ükskõiksed majaomanikud (no ürita läbi lahtise lume vankriga ägada) - need ajavad mul ka harja teinekord punaseks. Täna häiris mind natuke see, kui niigi lahtise lume all olevale sõiduteele üks tädi kühveldas kõnniteelt lund. Ilmselt lootusega, et küll autod ära viivad ja laiali sõidavad. Lumevall kõnnitee ja sõidutee vahel takistas ilmselgelt tädi vaatevälja. Seda lund seal sõiduteel oli piisavalt - isegi liiga piisavalt. Lausa nii piisavalt, et kui sahk ükskord sealt üle sõidab, siis sinna kõnniteelt kühveldatud lumi on tagasi kõnniteel.
Aga siiski, kui pole rahauputust, siis on vähemalt lumeuputus - MASU (täpe ja pupu) aja rõõm. Ei pruugi ju lähimatel aastatel enam nii ilusat talve tulla. Kõige lõbusam siiski ootab meid ees - sula.
No ja kui natuke lume üle kurta, siis ristmike ümbruses võiksid need lumekuhjad kordi madalamad olla. Isegi see normeeritud meeter ja natuke peale lumekuhi segab vaatevälja. Eriti popid ja lahedad sportautod ei paista ju nende tagant välja.

Aga no reaalne elu on see, et eestlasel on loomuses vinguda ja hädaldada. Kunagi ei olda rahul sellega, mis on. Sellega meenub aastaid tagasi kuuldud väliseestlase märkus suviselt palaval päeval ühistranspordis, kui kohalik eestlane ütles: "See kuumus võiks taanduda!". Väliseestlane sellepeale: "Te pole kunagi rahul sellega, mis on - kui on lumi, siis tahate et kiiresti soojaks läheks, kui on soe suvi, siis te ihkate jahedust ja lund."

Täitsa mõnus vahepala

Masendav

Võiks ju vahepeal midagi kirjutada (kui juba selline ajapäeviku moodi asi olemas on).
Hetkel on kõige põhilisem element AEG. Aega nagu on, aga samas ei ole ka. Hetkel on aega, et koristada, kududa, jopetrippi parandada ja veel nipetnäpet asju teha(näiteks veebist mõnda riiulit otsida). No aga seda aega on pidevalt.
Igal päeval kui tekib võimalus (lugeda: poiss magab), siis tuleb kiiresti elamist korrastada. Saab vähemalt õhtul tõdeda, et see tuba oli päeval KORRAKS korras. Pätu ajab ju kohe toa segi kui pai poja üles ärkab. Kõndima hakkamisest saati on Pätul üha suuremad ja kõrgemad tuurid tulnud. Õunakasti toimetamine ühest toast teise on käkitegu, fooliumirulli kättesaamine on imelihtne, võtmekorv aknalaualt sai tõstetud juba kõrgemale.
No ja see kudumine - kui nüüd täitsa aus olla, siis suvel käsilevõetud Perenaise cardigan on jälle edenema hakanud. Endalegi tuleb muie näole - põhiosa sai valmis kootud 3,5 nädalaga aga need 2 varrukat valmivad juba 4 kuud. Tegelt on veel rohkemgi käsil ja mõttes. Peaks tegema - küll jõuab. Lihtsalt millalgi kindlasti saavad valmis.
Aga vot see jopetripi parandamine tundub küll hetkel ületamatu ettevõtmine. Juba nädal ja peale tagasi ütles A. et just läks katki ja tuleb uuesti kinni õmmelda. Kusjuures veel minu jopel. Õnneks pole viimasel ajal olnud vaja viibida sellises kohas, kus vaja tervet (s.t korralikult kinnitatud) jopetrippi.
Ja see riiuli otsimine - selle asemel ma istun siin ja blogin, kütan ahju ning vaatan kuidas poja und näeb. Aga eks ma suundun nüüd siis riiuli otsingutele.

Ajaloo huvides võiks siia muidugi kirja ka panna, et sel aastal (tegelikult juba eelmise aasta jõuludest alates) on imeline talv - külm, karge, valge, lumine, jäine.