Aga minu riiulit ehib (minu jaoks) uus kokaraamat - "Vanaemade kokaraamat" (pilt pärit siit). Maalähedase ja sooja välimusega raamat tõmbas mind lausa poes riiuli poole ning anus end ostma. Aga ega ma ikka põssat kartulikotis osta. Sirvisin raamatu ikka riiuli juures läbi enne. Lõpliku otsuse ostmise kasuks tõi kaerahelbe pätsikeste retsept. Olen ma ju otsinud seda õiget retsepti, mis mulle lapsepõlve nostalgia hinge tooks. Ning kodused retseptid on need kõige paremad. Kui nüüd kedagi tabab küsimus "Miks sa ostad kokaraamatuid kui netis kõik olemas on?", siis minult lihtsat vastust saada ei õnnestu. Pigem tuleb keeruline vastus "Lihtsalt hea on hoida käes midagi, mis sisaldab maitsvaid retsepte, ning kuidagi hea tunne on lehitseda raamatut ja mõelda järgmise nädala menüüd välja. Ja alati ei ole või ei viitsi seal netis nendel lingikestel klõpsida, mis avavad retsepti (heal juhul) koos pildiga - lihtsam on raamatul lehte keerata." - vot umbes sihuke oleks minu vastus.Kuni senini olen menüüd koostanud "Pereköögi kokaraamatuga", siis nüüd on üks raamat juures. Ja kui nüüd veel aus olla, siis tegelt olen paaril korral netist nami-nami't ja Toidutare teenust kasutanud. Aga on ka õigustanud need korrad - leidudeks kamaküpsised (~200tk) ja riisi-ananassiwok (kuhu mina ikka lõigun tunduvalt rohkem sibulat sisse kui retseptis antud kogus).
See siin on muidugi väike valik tehtust - aga teinekord saab söök enne otsa kui pildile saab.
Aga ühe väikse sõrme andsin ma leivaküpsetamisse - juuretis külmkapis ootab juba järgmist korda.
