Nüüd on küll väsimus peal. Kes kirjutamise kellaaega vaatab saab aru miks.
Kui tänase päeva üks osa välja arvata (haukumine, urisemine ja lõrisemine), siis oli igati tibens-tobens päev. Hommikul kell 8 kooli. See oli küll natuke raske, aga elasin üle. Esimestes loengutes konspekteerimine - ~10 A4. Tehke järele! Tänapäeval see nii lihtne enam ei ole, sest enamasti on loengud netis olemas või õppejõud saadab meiliga need tudengitele. Siis sai veel eh-mehhi õppejõud Lahega räägitud, et kolmapäeval lähen eksamit kirjutama, aga jaanuaris deklareerin uuesti ning siis saan ka eksamihinde teada.
Külastasin ka Üliõpilasesindust, et vaadata kuidas Rital läheb ja kas ta ikka vastu peab. Siit ka üleskutse - öelge sõpradele head ning olge neile toeks kui neil on raske.
ÜE-st korjasin üles ka Egle, kellega sai sööma mindud ning tagasi tulles kohtasin Janekit (lõputöö juhendajat), kes ikka soovitas jääda selle minu pakutud teema juurde. Aga eks ma suhtlen temaga esmaspäeval edasi.
Õhtul sai teostatud ka projekt juhatuste koosolek, mille orgunniks oli sellel aastal 3-4 päeva. Eelmisel aastal tehti seda ikka 2 nädalat. Aga sai tehtud, kuigi sellel aastal vajusid inimesed varem minema. Eelmistel aastatel on kestnud see ikka varaste hommikutundideni. Aga lõbus oli. Sai mängida mängu "Kes? Mis ametit pidas? Kus? Kuidas suri?". No üritage seletada inimesele kehakeeles lauset "Paul Keres, maletaja, malemajas suri ajukärbumise kätte" või "Potsataja, krokodill Gena abikaasa, istus rongi viimasel, sinisel, vagunil ning libastus sealt ja sai surma." Sealt võib üsna huvitavaid asju välja tulla, kui 3 inimest seletavad seda järjest teineteisele ja neljas ütleb, mis välja tuli.
Aga nüüd ma ootan juba järgmist nädalat - saab Tartusse ja saab Areti juurde. Saab puhkama. Ning siis ootab meid n.-ö. "pereüritus". Eks näis mis sest välja tuleb. Äkki isegi kriban.
reede, september 07, 2007
neljapäev, september 06, 2007
Ettevaatust! Hammustan!
Ma küll eriti ei virise ja ei vingu, sest mulle endale ei meeldi kui vingutakse ja virisetakse. ... ja tegelt olen nüüdseks juba maha rahunenud.
Aga inimesed võiks hakata aru saama, et kui neile mingi asi, mille eest vastutada, siis ei ole hakata muid asju organiseerima. Kas tõesti selle peale ei tulda, et see juba korraldatud on? Kui oleks vaja teha, siis ju öeldaks.
Siit loo moraal: tehke seda, mida öeldakse ja ärge hakake ise mõtlema, et äkki on seda vaja teha, sest keegi teine selle peale ei tule!
Aga inimesed võiks hakata aru saama, et kui neile mingi asi, mille eest vastutada, siis ei ole hakata muid asju organiseerima. Kas tõesti selle peale ei tulda, et see juba korraldatud on? Kui oleks vaja teha, siis ju öeldaks.
Siit loo moraal: tehke seda, mida öeldakse ja ärge hakake ise mõtlema, et äkki on seda vaja teha, sest keegi teine selle peale ei tule!
kolmapäev, september 05, 2007
Nädalavahetusest
Torm pakkus tunnustatud teadlastele haruldast vaatepilti
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=19236
Autor: Monika Puutsa
Kolmapäev, 05. september 2007.
Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased kogesid laupäeval ja pühapäeval Saaremaa rannikut uurides unikaalseid loodusnähtusi.

Ewald Quak ja Liivi Reits Harilaiul tuules ja vihmas rannaprofiile mõõdistamas. Foto: Kadri Sepp
“Kuna meid huvitasid need asjad, mis kujundavad rannaprotsesse, nautisime täiega,” ütles nädalavahetuse heitliku ilma kohta üks õpperetke korraldajaist, 2005. aasta jaanuaritormi täpseimalt ennustanud Tallinna tehnikaülikooli rannikutehnika professor Tarmo Soomere. “Lained olid üleval ning nägime asju, mida olen eluaeg unistanud näha – asju, mida ei ole teaduskirjanduses kirjeldatud. Kui oleks olnud ilus tuulevaikne ilm, poleks me midagi taolist näinud.”
Rahvusvahelise suvekooli “Rannikud ja rannikuprotsessid” raames käis Saaremaa rannikut uurimas ligi 40 huvilist: teadlased ning TTÜ ja Eesti mereakadeemia tudengid – tulevased sadamaehituse ja rannikutehnika spetsialistid ning hüdrograafid. Oma kogemusi jagasid kogu maailmas tuntud rannikuprotsesside tippekspert, Waikato ülikooli professor Terry Healy Uus-Meremaalt ning lainetuse eriteadlane Miguel Onorato Torino ülikoolist.
Haruldane lainetus Harilaiul
Tarmo Soomere sõnul sattus uurimisrühm just tänu pühapäevasele tormile haruldase vaatepildi tunnistajaks.
“Nägime, kuidas Harilaiu peenar suudab laineid sõna otseses mõttes enda ümber kerida. Lained tulevad edelast ja pööravad 270 kraadi tagasi, ristudes Kiipsaare nuka ja Harilaiu peenra vahelisel sügavamal alal lõunast tulevate lainetega,” rääkis Soomere. “See on täiesti unikaalne. Haruldane on isegi see, et edelast tulevad lained jõuavad nii kõrgena Uudepanga lahte, mis on avatud hoopis loode poole.”
Soomere sõnul ei suutnud tunnustatud spetsialistid, kes tehnikaülikooli esindajatega kaasas olid, vaatepilti uskuda. “Käisid, mõõtsid, arvutasid,” lausus Soomere, “lõpuks kratsisid kukalt ja ütlesid: vist ikka on tõesti nii. Ja täna (esmaspäeval – toim) seletati see juba üliõpilastele lahti.”
Soomere sõnul sünnib Harilaiul nähtud lainetuse kohta meeskonnatööna kindlasti paar teadusartiklit. “Meil juba näpud sügelevad,” kinnitas ta. “See ei ole otseselt avastus, aga et teoreetiliselt pliiatsisüdamikuga ennustatud asjad looduses tegelikult toimivad ja nii efektselt, on päris südant kosutav.”
Unikaalsed rannavallid
Terry Healy leidis, et Undva ninast piirivalvekordoni juures Suuriku panga poole asuvad rannavallid on unikaalsed ning maailmas on seda tüüpi randu vähe. “Mina arvasin, vastupidi, et neid on palju,” tõdes Tarmo Soomere.
Oma Saaremaa-reisi alustasid ranniku-uurijad aga hoopis Kaali meteoriidikraatrist. “Selle kohta ei tahtnud keegi uskuda, et ainult viiekümnetonnine kivi selle tekitas,” ütles Soomere. “Päris vaikseks jäädi siis, kui palusime ette kujutada, mis juhtuks, kui taoline rahn merre kukuks.”
Suvekooli rühm külastas ka Pilguse mõisat, Antarktika avastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni lapsepõlvekodu.
Haagi lõukal vaatasid teadlased klibuvalli, mille liivaranna keskele tekitasid tänavused talvetormid rusikasuurustest kividest. Vaigul külastati Valget mäge. “Väga huvitav oli näha, kuidas toimivad lained suhteliselt vaikses kohas, viies mäest sadu tuhandeid tonne materjali ühest kohast teise, kilomeetrite kaugusele Veere sadama kai äärde,” leidis Soomere. “Kui Veere sadam ehitati, 1960–1963, oli seal sirge rand, nüüd aga on sinna sellest Valge mäe materjalist tekkinud paari jalgpalliväljaku suurune ala.”
ETV võttis linti
Soomere hinnangul oli retk Saaremaale väga õpetlik. “Saaremaa on Eesti väike mudel,” ütles ta. “Seal on kõiki rannatüüpe alates mudarannast, liivarannast, pilliroo- ja kõrkjarannast moreeniastangranna ja pangani välja. Väikeste vahemaade peal on võimalik näidata väga erinevaid protsesse.”
Rannikuehituse seisukohalt leiab Soomere, et “Saaremaal paistavad elavat mõistlikud inimesed, kes teavad, mida meri tähendab”.
“Midagi lausa silmatorkavalt valesti ehitatut me ei pannud kuskil tähele; lausa vastupidi: põliste saarlaste käest saime hoopis meie palju huvitavat teada,” kinnitas Soomere.
Enne Saaremaale jõudmist külastas uurimisrühm ka Pärnu randa ja Valgeranda, samuti Väikese väina tammi. Kogu ettevõtmist toetas SA INNOVE Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Suvekooli rahvaga käis kaasas Eesti Televisiooni võtterühm. “Nemad olid kogu sellest reisist vaimustuses,” rääkis Tarmo Soomere. “Lubati teha telesaade ja lühemate filmilõikudega DVD gümnaasiumiõpilastele näitamiseks eesmärgiga õpetada rannas olemist ja ranna kasutamist. Kõige olulisem on aga, et saame oma teadmised tippekspertidelt ning ei pea kordama teiste tehtud vigu.”
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=19236
Autor: Monika Puutsa
Kolmapäev, 05. september 2007.
Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased kogesid laupäeval ja pühapäeval Saaremaa rannikut uurides unikaalseid loodusnähtusi.
Ewald Quak ja Liivi Reits Harilaiul tuules ja vihmas rannaprofiile mõõdistamas. Foto: Kadri Sepp
“Kuna meid huvitasid need asjad, mis kujundavad rannaprotsesse, nautisime täiega,” ütles nädalavahetuse heitliku ilma kohta üks õpperetke korraldajaist, 2005. aasta jaanuaritormi täpseimalt ennustanud Tallinna tehnikaülikooli rannikutehnika professor Tarmo Soomere. “Lained olid üleval ning nägime asju, mida olen eluaeg unistanud näha – asju, mida ei ole teaduskirjanduses kirjeldatud. Kui oleks olnud ilus tuulevaikne ilm, poleks me midagi taolist näinud.”
Rahvusvahelise suvekooli “Rannikud ja rannikuprotsessid” raames käis Saaremaa rannikut uurimas ligi 40 huvilist: teadlased ning TTÜ ja Eesti mereakadeemia tudengid – tulevased sadamaehituse ja rannikutehnika spetsialistid ning hüdrograafid. Oma kogemusi jagasid kogu maailmas tuntud rannikuprotsesside tippekspert, Waikato ülikooli professor Terry Healy Uus-Meremaalt ning lainetuse eriteadlane Miguel Onorato Torino ülikoolist.
Haruldane lainetus Harilaiul
Tarmo Soomere sõnul sattus uurimisrühm just tänu pühapäevasele tormile haruldase vaatepildi tunnistajaks.
“Nägime, kuidas Harilaiu peenar suudab laineid sõna otseses mõttes enda ümber kerida. Lained tulevad edelast ja pööravad 270 kraadi tagasi, ristudes Kiipsaare nuka ja Harilaiu peenra vahelisel sügavamal alal lõunast tulevate lainetega,” rääkis Soomere. “See on täiesti unikaalne. Haruldane on isegi see, et edelast tulevad lained jõuavad nii kõrgena Uudepanga lahte, mis on avatud hoopis loode poole.”
Soomere sõnul ei suutnud tunnustatud spetsialistid, kes tehnikaülikooli esindajatega kaasas olid, vaatepilti uskuda. “Käisid, mõõtsid, arvutasid,” lausus Soomere, “lõpuks kratsisid kukalt ja ütlesid: vist ikka on tõesti nii. Ja täna (esmaspäeval – toim) seletati see juba üliõpilastele lahti.”
Soomere sõnul sünnib Harilaiul nähtud lainetuse kohta meeskonnatööna kindlasti paar teadusartiklit. “Meil juba näpud sügelevad,” kinnitas ta. “See ei ole otseselt avastus, aga et teoreetiliselt pliiatsisüdamikuga ennustatud asjad looduses tegelikult toimivad ja nii efektselt, on päris südant kosutav.”
Unikaalsed rannavallid
Terry Healy leidis, et Undva ninast piirivalvekordoni juures Suuriku panga poole asuvad rannavallid on unikaalsed ning maailmas on seda tüüpi randu vähe. “Mina arvasin, vastupidi, et neid on palju,” tõdes Tarmo Soomere.
Oma Saaremaa-reisi alustasid ranniku-uurijad aga hoopis Kaali meteoriidikraatrist. “Selle kohta ei tahtnud keegi uskuda, et ainult viiekümnetonnine kivi selle tekitas,” ütles Soomere. “Päris vaikseks jäädi siis, kui palusime ette kujutada, mis juhtuks, kui taoline rahn merre kukuks.”
Suvekooli rühm külastas ka Pilguse mõisat, Antarktika avastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni lapsepõlvekodu.
Haagi lõukal vaatasid teadlased klibuvalli, mille liivaranna keskele tekitasid tänavused talvetormid rusikasuurustest kividest. Vaigul külastati Valget mäge. “Väga huvitav oli näha, kuidas toimivad lained suhteliselt vaikses kohas, viies mäest sadu tuhandeid tonne materjali ühest kohast teise, kilomeetrite kaugusele Veere sadama kai äärde,” leidis Soomere. “Kui Veere sadam ehitati, 1960–1963, oli seal sirge rand, nüüd aga on sinna sellest Valge mäe materjalist tekkinud paari jalgpalliväljaku suurune ala.”
ETV võttis linti
Soomere hinnangul oli retk Saaremaale väga õpetlik. “Saaremaa on Eesti väike mudel,” ütles ta. “Seal on kõiki rannatüüpe alates mudarannast, liivarannast, pilliroo- ja kõrkjarannast moreeniastangranna ja pangani välja. Väikeste vahemaade peal on võimalik näidata väga erinevaid protsesse.”
Rannikuehituse seisukohalt leiab Soomere, et “Saaremaal paistavad elavat mõistlikud inimesed, kes teavad, mida meri tähendab”.
“Midagi lausa silmatorkavalt valesti ehitatut me ei pannud kuskil tähele; lausa vastupidi: põliste saarlaste käest saime hoopis meie palju huvitavat teada,” kinnitas Soomere.
Enne Saaremaale jõudmist külastas uurimisrühm ka Pärnu randa ja Valgeranda, samuti Väikese väina tammi. Kogu ettevõtmist toetas SA INNOVE Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Suvekooli rahvaga käis kaasas Eesti Televisiooni võtterühm. “Nemad olid kogu sellest reisist vaimustuses,” rääkis Tarmo Soomere. “Lubati teha telesaade ja lühemate filmilõikudega DVD gümnaasiumiõpilastele näitamiseks eesmärgiga õpetada rannas olemist ja ranna kasutamist. Kõige olulisem on aga, et saame oma teadmised tippekspertidelt ning ei pea kordama teiste tehtud vigu.”
teisipäev, september 04, 2007
| What color is your soul painted? Grey Your soul is painted the color grey, which embodies the characteristics of elegance, humility, respect, reverence, stability, subtlety, wisdom, strong emotions, balance, and cancellation. Grey falls under the element of Water, and symbolizes the moon, tide, ebb and flow. |
![]() Quizzes and Personality Tests |
esmaspäev, september 03, 2007
I'm singing in the rain, just singing in the rain....
Jõudsin elusalt ja enamvähem tervelt värske õhu käest tagasi koju. Toimus järjekordne Field Trip. Ainus erinevus oli, et sellel korral ei olnud ma õpilase rollis. Mängisin rühmajuhti. Aga kõigest järjekorras.
Kõik sai alguse juba jaanuaris, kui Tarmo Soomere (mu prof.) käskis augusti lõpus end vabaks küsida, sest toimuma saab suvekool.
Nüüd ta siis ongi ja sellel nädalavahetusel käisime vaatamas Eestimaa randasid. See seisnes rannaprofiilide mõõtmises, geomorfoloogiast ja muust toredast.
Meiega olid kaasas sellised õppejõud nagu Terry Healy, Miquel Onorato, Ewald Quake.
Alustasime eile hommikul kell 7 Tallinnast ning suundusime Pärnusse. Sellele järgnesid Valgeranna rand, Väikse Väina tamm, Kaali, Harilaid, Undva, Suuriku-Kuriku, Veere, Kuressaare, Tallinn.
Ööbisime Pilguse mõisas. Soovitan kõigile - väga ilus koht ja isegi lambad olid meid täna hommikul tervitamas, kuigi sadas tihedat vihma.

Harilaiul saime täna tunda ka tormi. Isegi vihm sadas horisontaalselt ja selle tulemusena olid peaaegu kõik vihmast märjad. Tuul oli nii tugev, et see võis mõne iiliga isegi ära viia. Õnneks ei viinud. Sealgi mõõtsime rannaprofiile. Oli üsna keeruline jalutada mööda randa latiga ning hoida samalajal latti otse.

Ja ega seal eriti midagi ei juhtunudki - oli lihtsalt märg, tuuline ja liivane. Seda muidugi ka, et see üritus võeti telegrupi poolt linti. Saade peaks olema kusagil jaanuaris 2008 ning kanaliks ETV.
Kõik sai alguse juba jaanuaris, kui Tarmo Soomere (mu prof.) käskis augusti lõpus end vabaks küsida, sest toimuma saab suvekool.
Nüüd ta siis ongi ja sellel nädalavahetusel käisime vaatamas Eestimaa randasid. See seisnes rannaprofiilide mõõtmises, geomorfoloogiast ja muust toredast.
Meiega olid kaasas sellised õppejõud nagu Terry Healy, Miquel Onorato, Ewald Quake.
Alustasime eile hommikul kell 7 Tallinnast ning suundusime Pärnusse. Sellele järgnesid Valgeranna rand, Väikse Väina tamm, Kaali, Harilaid, Undva, Suuriku-Kuriku, Veere, Kuressaare, Tallinn.
Ööbisime Pilguse mõisas. Soovitan kõigile - väga ilus koht ja isegi lambad olid meid täna hommikul tervitamas, kuigi sadas tihedat vihma.
Harilaiul saime täna tunda ka tormi. Isegi vihm sadas horisontaalselt ja selle tulemusena olid peaaegu kõik vihmast märjad. Tuul oli nii tugev, et see võis mõne iiliga isegi ära viia. Õnneks ei viinud. Sealgi mõõtsime rannaprofiile. Oli üsna keeruline jalutada mööda randa latiga ning hoida samalajal latti otse.
Ja ega seal eriti midagi ei juhtunudki - oli lihtsalt märg, tuuline ja liivane. Seda muidugi ka, et see üritus võeti telegrupi poolt linti. Saade peaks olema kusagil jaanuaris 2008 ning kanaliks ETV.
Tellimine:
Postitused (Atom)

